Arma Ratsatalu
Majutus, Aktiivne puhkus, Seminarivõimalused, Perepuhkus, Toitlustamine ja söögikohad, Teematalud ja muuseumid
ASUKOHT:
Rutja küla, 45401, Haljala vald, Lääne-Virumaa
Asukoht kaardil
GPS 26°23'8'' E, 59°32'32'' N
KONTAKT:
GSM: (+372) 5340 3806
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Mare Kalme
Asukohakirjeldus: Asume Lahemaa Rahvuspargi läheduses - Rutja rannakülas. Tallinn-Narva mnt. keerata haljala peale. haljalast läbi ja paremale näitab silt Karepale. Karepalt veel 1,5 km ja siis tuleb vasakul Arma Ratsatalu silt.
Arma ratsatalus saab puhata pere või väiksema seltskonnaga. Meil saab võtta ratsutamise algõpetuse tunde, käia hobustega mere ääres ja metsas sõitmas.
Hobusehuvilised lapsed saab tuua ratsalaagrisse.
Suvel: Teeme paadisõitu merel ja korraldame matkasid inimtühjale kuid romantilisele Uhtju saarele. Saab ka tuubi või põlvelauaga paadi taga sõita. Mererand on ratsatalust väikese jalutuskäigu kaugusel (200m). Telkimisvõimalused kuni 25-le telgile.
Talvel: Iga ilmaga soe puhkemaja ja kuum saun, reesõit ja ratsamatkad lumises looduses.
Arma Ratsatalu retkesid “Ratsajalutuskäik looduses” ja “Ratsaretk mere äärde” on tunnustatud ökoturismi kvaliteedimärgisega EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti).
Arma Ratsatalu (13+12 voodikohta)
Majutus: kokku 13 voodikohta, 3 lisakoha võimalus.
Hinnad: majutuskoha hind hommikusöögita 25 €/in.
Asukoht kaardil
Lääne-Virumaa vaatamisväärsused (10)
Altja
Altja on vana kaluriküla, kus näeb taastatud Uustalu ja Toomarahva talukomplekse, külakõrtsi, külakiike ja võrgukuure. Vanas rookatuse ja eheda sisekujundusega Altja kõrtsis on võimalik täna proovida maitsvaid eesti rahvustoite. Ümbruskonnaga saab tutvuda 3 km pikkusel Altja loodus- ja kultuuriloolisel õpperajal.
Käsmu meremuuseum
Käsmu küla on ajalooürikutes mainitud esmakordselt 1453. aastal. Legendi järgi olevat küla ristiisaks olnud Kasperi nimeline kapten, kes kord merehädast pääsenuna siia kabeli ehitas. Käsmu küla ehitati välja vahetult enne I Maailmasõda, kui meresõitudega oli kogutud jõukust. Käsmu sai kogu Eestis tuntuks „kaptenite küla“ nime all. Käsmu küla ajalooga saab tutvuda meremuuseumis, mis asub eelmise sajandi lõpul ehitatud kordonihoones. Käsmu on täna ka populaarne sündmuste toimumise koht, siin leiab aset Viru Folk (www.virufolk.ee).
Kiltsi loss ja admiralituba
Kiltsi mõisaansambel on rajatud 18. sajandi lõpul. Aja- ja kultuuriloos on Kiltsi lossil eriline koht – 19. saj. kuulus loss von Krusensternide suguvõsale. Adam Johann von Krusensterni (1770-1846) juhtimisel teostus vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806), mille põhjal koostas ta "Lõunamere atlase". 16. novembril 1995 möödus 225 a. Adam Johann von Krusensterni sünnist ning siis avati Kiltsi lossis admiralile ja õpetlasele pühendatud mälestustuba. 2010. aastal renoveeritud mõisas pälvivad tähelepanu taastatud seina-ja laemaalid, mõisa all paiknevad keskaegsed ruumid ning taastatud Krusensterni rõdu. Mõisa on võimalik külastada ettetellimisel.
Lahemaa rahvuspark
Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, asutatud 1971. aastal Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Praegu hõlmab rahvuspark 72 500 ha, millest kolmandiku moodustab meri. Enamasti seostub Lahemaa mõisakeskustega Kolgas, Palmses, Sagadis ja Vihulas, kaptenite küla Käsmu, kalurite küla Altja või Võsu rannaga. Vähem tuntakse kultuurmaastikuga läbi põimunud loodusväärtusi. Looduses liikumise lihtsustamiseks ja Lahemaa tundmaõppimiseks on rahvuspargi külastaja jaoks rajatud mitmed õppe-ja matkarajad: Tsitre puuderada (0,5 km), Koprarada Oandul (1 km), Viru raba õpperada (3,5 km), Ojaäärse metsarada (3,5 km), Oandu loodusmetsarada (4,7 km), Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km) ja Oandu-Võsu matkarada (9,5 km), mis on osa 79 km pikkusest Aegviitu kulgevast Kõrve rajast.
Neeruti maastikukaitseala
Neeruti maastikukaitseala on ilusa loodusega 1272 ha hõlmav ala, kus metsaga kaetud väikesed piklikud mäed – oosid – vahelduvad väikeste järvedega. Oosid on tekkinud umbes 10 000 aastat tagasi, kui siit taandus jääaeg. Jääaja tuntuim uurija Eestis, geoloog Endel Rähni, on nimetanud Neerutit jääaja muuseumiks. Paiga on tuntuks kirjutanud aga Fr. R. Kreutzwald eesti rahvuseeposes „Kalevipoeg”. Nii retkejuhi juhtimisel kui iseseisvalt seigeldes on siin võimalik läbida nii lühemaid kui pikemaid matkaradasid.
Palmse mõis
Lahemaa rahvuspargi südames asuv Palmse mõis - vabaõhumuuseum on üks unikaalsemaid mõisaansambleid Baltikumis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisaansambel imeilusate parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega annab suurepärase ülevaate Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Külastajatele on avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, eksootiliste lindude ja kaladega palmimaja, romantiline kohvik, rahvuslik kõrts ja 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. See on ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks.
Porkuni paemuuseum
Porkuni paemuuseum (www.tamsalu.ee/paemuuseum) asub Porkuni paisjärve keskel Küngassaarel 15. saj linnusest (1479) säilinud värava- ja vahitornis. Ainukese Eesti rahvuskivi tutvustava muuseumi väljapanek keskendub paekivinäidistele. Muuseumis näeb väljapanekut Eestis leiduvatest kivististest, Kiviaabits tutvustab Eestis leiduvaid kivimeid. Siin asub ka ühe tuntuma paefotograafi Tõnis Saadre fotonäitus paearhitektuurist ja paepaljanditest. Muuseumi vaateplatvormilt avaneb kaunis vaade mõisakompleksile ja ujuvate saartega Porkuni järvele.
Rakvere ordulinnus
Rakvere ordulinnuse säilinud linnusemüürid on pärit 14.-16. saj. Viimasel ajal on linnuse siseruume taastatud ja osaliselt konserveeritud. Ordule iseloomuliku linnustüübi – konvendihoone – ehitamine käis läbi mitme sajandi. Linnuse eeshoovis on täna käsitööliste õu, loomade aedik, Schenkenbergi kõrts ja mitmed keskaegsed atraktsioonid, nagu kahuritorn ja püssirohukelder, kiviheitemasin, häbipost jpm. Kätt saab proovida vibu või ammu laskmises ning mõõgavõitluses. Katsetada saab sepa- ja puusepaametit, voolida savi, lüüa münt, valmistada kulda ning püssirohtu. Konvendihoones on avatud näitused linnuse ja Liivi Ordu ajaloost, relvadest läbi sajandite; külastada saab veinikeldrit, kabelit, piinakambrit, surmatuba ja põrgut, Punaste laternate tänavat, keskaegset pordumaja, astronoomiatuba jpm.
Linnuse vahetusläheduses asub Rakvere linna sümboli, kunagi Tarvanpää linnusele nime andnud tarva kuju, mis püstitati 2002. a. tähistamaks linna 700 a. möödumist Rakvere linnale Lübecki linnaõiguste andmisest (linnaõigused 1302). Kuju mõõdud: pikkus 7,1 m, kõrgus 3,5 m (koos graniitalusega 5 m), sarvede vahe 3,4 m, kaal 7000 kg. Skulptor Tauno Kangro. Graniitalusel on kirjas kuju püstitamiseks annetanud isikute nimed ja olulised andmed Rakvere ajaloost.
RAKVERE TURISMIINFOKESKUS
Laada tn 14, 44310 Rakvere
Tel: +372 324 2734
rakvere@visitestonia.com
turism@rakvere.ee
Sagadi mõisakompleks
Sagadi mõisakompleks (www.sagadi.ee) asub Eestimaa põhjarannikul, Lahemaa Rahvuspargi kauni looduse keskel, 90 km kaugusel Tallinnast. Sagadi mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadis saab koguda elamusi kaunist ümbrusest, nautida mugavat majutust, suurepäraseid toiduelamusi ning hubast õhkkonda, aga ka avardada oma teadmisi metsast ja loodusest. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mille muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv koos korrastatud teede, alleede, mõisapargi ja tiigiga. Sagadi mõisnike kunagisele rikkusele pani osaliselt aluse mets. Huvi ja armastus metsa ning looduse vastu laiemalt on läbivaks jooneks kõigis Sagadi tegevustes.
Vao tornilinnus
Torni tüüpi linnuseid esines Eestis 14. sajandil üsna arvukalt. Neid ehitati maa- ning veeteede julgestamiseks ja samuti paikadesse, kuhu ei olnud vaja arvuka meeskonnaga suuri linnuseid. Vao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt 14. sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõisapargi serval, kõrge nõlvaku kaldal. Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on võlvitud. Linnust on võimalik ettetellimisel külastada alates 1991. aastast. I korrusel asub väljapanek linnuse, mõisa ja ümberkaudsete külade ajaloost. Pikemat käsitlust leiab Vao mõisa viimaste omanike von Rennenkampffide perekonnalugu.
