ASUKOHT:

Suure-Rootsi küla, 94129, Saaremaa vald, Saaremaa
Asukoht kaardil
GPS 22°43'54'' E, 58°13'21'' N

KONTAKT:

GSM: (+372) 509 3981
GSM: (+372) 5622 2982

KONTAKTISIK:

Alge Rooso

  • ee
  • en
  • ru
  • fi

“Meie ajalugu siin hakkab peale aastast 1981"

Asukohakirjeldus: Kuressaarest sõita Pihtla poole ~6 km kuni Vaivereni, sealt paremale (viidad: Vätta, Suure-Rootsi), sõita ~9 km kuni asfalttee lõpeb küla keskel ringteega (viit: Aadu turismitalu), sealt paremale, sõita ~1,5 km mööda külava-heteed ja oletegi kohal.

Lisavõimalused ja teenused: Saun, matkarada, köögi kasutamise võimalus, kaminaga puhkeruum, TV, koroona, grillkoda, lõkkeplats, kiiged, liivakast, osavusmängud, jalgpalliväljak, korvpall, jalgrattarent, internetiühendus, massaaž.

Hinnad: Majutus koos hommikusöögiga 24 €/in. Lastele alla 12.a. 50% soodustust, kui nad magavad vanematega ühes toas.

Aadukivi Puhkemaja (4 voodikohta)

Mere lähedal asuv Aadukivi puhkemaja sobib perepuhkuse veetmiseks.
Rookatusega majas on köik vajalik – dušš, WC, kööginurk, televiisor. Esimesel korrusel on lahtikäiv diivanvoodi. Avatud teisel korrusel on voodid 4 inimesele. Maja ees oleval terrassil saab päikest võtta, võrkkiiges raamatut lugeda ja nautida Saaremaa suve. Grillimisnurk paikneb maja lähedal tuulevaikses kohas. Autoga on võimalik parkida maja kõrvale.
Puhkemaja asub Aadu turismitalu peamajast umbes 50 meetri kaugusel, kus suveperioodil on võimalus tellida hommikusööki.

Aaduaida Puhkemaja (6 voodikohta)

2012 renoveeritud puhkemaja Aaduaida asub Aadu turismitalu külalistemaja ühes otsas eraldi sissekäiguga privaatse õuealaga. Sobib perepuhkuseks.
Teisel korrusel on kaks magamistuba. Ühes, rõduga toas on voodi kahele inimesele ja lahtikäiv diivan. Teises toas on voodid neljale inimesele, voodi kahele on kardinaga eraldatud. Allkorrusel on elutuba kööginurgaga, WC ja duširuum. Köögist avaneb uks terassile.
Maja lähedal on olemas grillimiskoht.
Autoga on võimalik parkida maja kõrvale.
Suveperioodil on võimalik Aadu turismitalus tellida hommikusööki.

Aadu Turismitalu (10 voodikohta)

Majutus: külalistemajas 3 tuba, kokku 10 voodikohta.

Teid ootab mere lähedal kadakate vahel omaette asuv talu, vaid 17 km Kuressaarest. Pikas rookatusega aida ühes otsas asub köök ja kaminatuba (sobib koosolemiseks kuni 20 inimesele); keskel on kolm eraldi sissekäiguga kambrit, mis on sisustatud vana-aja hõnguliselt, samas on tubades wc ja dušš.

Asukoht kaardil

Hinnang

Saaremaa vaatamisväärsused (10)

Angla tuulikud

Angla tuulikud on Saaremaa kuulsaimad tuulikud. Anglas on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi, so tuultele avatud kõrgem koht, kuhu ehitati kogu küla veskid. 1925. aastal, kui Anglas oli 13 talu, seisis siin koguni 9 tuulikut. Viiest veskist neli on tüüpilised Saaremaa pukktuulikud, ehitatud käesoleva sajandi alguses. Nende keskel seisab veidi kõrgem 1927. aastal püstitatud hollandi veski. Tuulikumäe jalamil asub Angla Pärandkultuurikeskus.

Täpsemalt loe siit

Kaali meteoriidikaatrid

Kaali meteoriidikraatrite väli Kesk-Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Suurim kraater on 110 m läbimõõduga ning 16 meetri sügavune. Ümbruskonnast on leitud 8 kraatrit. Kaali meteoriit on viimane (ca 7500 a. tagasi) maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Kraatri külje all asub Meteoriitika- ja paekivimuuseum.

Täpsemalt loe siit

Karjala Katariina kirik

Karja Katariina kirik on Saaremaa väikseim keskaegne kirik. 14. sajandil ehitatud kirik on peaaegu muutumatult säilitanud oma esialgse kuju. Kirikus on osaliselt säilinud dekoratiivsed seinamaalingud, kooriruumi võlvidel on maagilised laemärgid, käärkambri koha on omapärane kaminaga ruum, teine kamin leidub koori pööningul. Oletatavasti loodi sellega ööbimisvõimalused palveränduritele, kes üle Skandinaavia ja Ojamaa (Gotlandi) rändasid Maarjamaale.

Täpsemalt loe siit

Koguva küla

Koguva küla on Eestis kõige paremini säilinud külaansambel (100 hoonet, ca 20 püsielanikku). Kordumatu miljöö loovad kiviaedadega ääristatud külatänavad, rookatustega palktared, põlispuud ja kooguga kaevud. Koguva hoonestus pärineb põhiliselt aastatest 1880 - 1930. Koguva vanim hoone, Andruse talu ait, asub küla keskosas. Ainsa tööriistana selle hoone ehitamisel on kasutatud kirvest. Külas asub Muhu muuseum, mille keskuseks on Tooma talu - kirjanik Juhan Smuuli kodutalu.

Täpsemalt loe siit

Kuressaare piiskopilinnus

Kuressaare piiskopilinnus on ilmselt kõige paremini säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis (rajatud 13. sajandi II poolel). Tahutud dolomiitplokkidest ehitise keskel on ruudukujuline hoov, mida ümbritseb teisel ja kolmandal korrusel kinnine ristikäik.
Linnuses on Saaremaa Muuseumi ekspositsioon, mis tutvustab Saaremaa ja Kuressaare ajalugu ning siinset loodust. 2006 aastast on linnust ümbritseva kaitsevalli sees avatud 4 käsitöökoda – sepikoda, klaasikoda, keraamikakoda ja kiviraiekoda. Kõigis on võimalik näha oma ala meistreid töötamas ja soovi korral saab ka ise kätt proovida näiteks naela tagumisel.
17.-19.saj. pärit Kuressaare vanalinn on restaureeritud ning täis vaatamisväärsusi.

KURESSAARE TURISMIINFOKESKUS
Tallinna 2, 93819 Kuressaare
Tel: +372 453 3120
kuressaare@visitestonia.com

Täpsemalt loe siit

Mihkli talumuusuem

Mihkli talumuuseum paikneb Saaremaa läänerannikul ajaloolises hoonetekompleksis, mille talu viimane omanik andis koos enamiku säilinud etnograafilise tarbevaraga tasuta üle toonasele Saaremaa Koduloomuuseumile. Pea eranditult on need esemed valmistanud selle talu elanikud kahe sajandi jooksul, kuue pőlvkonna kätetööna.
Talu taha on rajatud piknikumaja ja saunaga puhkeplats, mida külastajad saavad rentida. Siin korraldatakse suveperioodil ka kontserte ja muid avalikke üritusi. Kuna Mihkli talu algne tuuleveski on hävinud, paigutati siia ka vanadel eeskujudel ehitatud uus tuulik.

Täpsemalt loe siit

Panga pank

Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m ning ulatus umbes 2,5 km. Panga kõige kõrgemas kohas asub muistne ohvrikoht, kus vanasti toodi ohvreid merele.

Täpsemalt loe siit

Ruhnu saar

Ruhnu saar (pindala 11,4 km², ca 60 elanikku) on Eesti kaugeim saar. Kolka neemeni Läti rannikul on siit 37 km, Kuressaarde 70 km. Esmakordselt on Ruhnut mainitud 1341.a. Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles kinnitati, et saart asustavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena. 1644. a. ehitatud Ruhnu puukirik on üks vanimaid puitehitisi Eestis. Ruhnus asub eesti üks sügavamaid puurauke - 787,4 m, millest väljuv vesi on ravivee omadustega ja väga soolane. Saarel on mitmeid haruldasi ja kaitse all olevaid taime- ning loomaliike.

Täpsemalt loe siit

Viidumäe Looduskaitseala

Viidumäe Looduskaitseala on rajatud 1957. aastal ja tema praegune pindala on 1846 ha.haruldaste taimeliikide ja koosluste kaitseks. Siin on kuulsa saaremaa robirohu - kogu maailmas vaid Saaremaal esineva endeemse taimeliigi kasvupaigad, haruldustest leidub veel alpi ristikut, tuhkpihlakat jt. Kaitseala keskusest algava 2 km õpperaja saab läbida juhendaja saatel.

Täpsemalt loe siit

Vilsandi Rahvuspark

Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark (www.vilsandi.ee) on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandil ja laidudel peatub, toitub ja pesitseb kümneid tuhandeid merelinde.

Täpsemalt loe siit