Hellenurme Veskimuuseum

Elva on vaikne suvituslinn, mis jääb Tartust 25 km lõuna poole. Linn on Eestis eriline oma männirohkuse poolest. Linnas on 3 järve ja Elva jõgi.
Elva ümbrusesse jääb mitu maastikukaitseala ja matkarada: Elva-Vitipalu maastikukaitseala (mitmekesine reljeef, Elva jõe ürgoru liivapaljand ja luhaniidud), Vapramäe maastikukaitseala, Vellavere looduskeskus. Matkaradadele on ehitatud telkimis-, puhke- ja piknikukohad, rajad on tähistatud lisaviitade ning infotahvlitega.

Täpsemalt loe siit

Emajõgi on läbi aegade olnud oluliseks transpordirajaks Lõuna-Eestis. Praegu toimuvad Emajõel suviti huvireisid laevaga Pegasus. Piirissaarde on võimalik pääseda Laaksaare sadamast (www.veeteed.com), kust toimub ülesõit reisiparvlaevaga „Koidula“. Laaksaare sadam asub Tartust 64 km kaugusel.
Lisaks toimuvad Emajõel huvireisid keskaegse lodjaga. Lodi oli spetsiaalselt Peipsi ja Emajõe piirkonna tingimustele kohandatud keskaegne kaubapurjekas. Kuna keskajast pole säilinud ühtegi lotja, on vanade jooniste põhjal Lodjakojas ehitatud lodi “Jõmmu” esimene omasugune. Lodjakojal valmis 2009.a kevadel ka viikingilaev „Turm“, mis samal aastal aitas kanda laulupeotuld ajaloolisi veeteid mööda Tartust Tallinnasse.
Emajõe äärde jääb ka matkarada.
Ilmatsalu-Kärevere Linnuteel, 5,2 km pikkusel matkarajal, asuvad Ilmatsalu kalatiigid, Kärevere linnuhoiuala ning elutsevad Alam-Pedja looduskaitseala linnud.

Täpsemalt loe siit

Peipsiveerel asuvad ainulaadsed vene vanausuliste ridakülad: Varnja, Kasepää ja Kolkja. Seda kultuuri tutvustavad Kolkja Vanausuliste Muuseum (tel +372 5662 3980), kus saab näha vanausuliste traditsioonilisi riideid, vanaslaavi raamatuid, tööriistu, fotosid, ning Varnja Elava Ajaloo Muuseum (tel +372 5669 5262), mis tutvustab vanausuliste elulaadi 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algupoolel. Kasepää külas asub ka Ambulartoorium (www.ambulartoorium.ee). Ambulartoorium on inspiratsiooni koht kõigile, kes tahavad kaasa teha ja kaasa mõelda kunstivaldkonnas. Fotopesa kunsti ja Peipsi vene vanausuliste eluolu huvilistele.
Peipsiveerel asub ka Alatskivi loss (tel +372 528 6598), mille lasi aastail 1876-1885 Balmorali lossi (Šotimaa) eeskujul ehitada parun A. von Nolcken. Alatskivi lossi peetakse kauneimaks uus-gooti ehitiseks Baltikumis. Alatskivi lossis asub ka restoran, mis seob endaga kolme täiesti erinevat kultuuri: šoti, Eesti talurahva ja saksa aadlit. Restoran on kohandanud need kolm erinevat kultuuri menüükaardile. Kolkja külas 19. sajandi lõpus ehitatud endises vanausuliste elumajas asub nüüd ka Peipsimaa Külastuskeskus (www.peipsimaa.ee), kes arendab edasi vene vanausuliste traditsioonilist käsitööd ning elu-olu. Samuti pakub tasuta informatsiooni kogu Peipsimaa kohta. Alatskivist põhja poole jääb Kallaste linn, kus asub Eesti pikim Devoni liivakivi paljand. Jälgitavad on ka mitmed väiksemad koopad ja murrutuskulpad.
 

Täpsemalt loe siit

EELK Tartu Jaani kirik, rajatud 14. sajandil, ainulaadne gooti arhitektuuri näide kogu Euroopas ligi tuhande säilinud terrakotafiguuri poolest.
Antoniuse õu ja gild, kus töötavad käsitöömeistrid, kelle töid ja tegemisi saab jälgida, õuel aga toimuvad kontserdid, etendused, näitused ja erinevad kunstiüritused. Juulis taasavati renoveeritud Antoniuse Õue Gildimaja, kus alustasid tegevust sepikoda, külaliskojad tekstiili- ja nahakunstnikele, gildisaal ning loovuskoda.
Tartu Mänguasjamuuseumis (www.mm.ee) võib näha erinevate maade ja rahvaste nukke ning mänguasju läbi aegade.
Teatri Kodu (www.teatrikodu.ee) kuulub Mänguasjamuuseumi juurde ning on kogu maailmas ainulaadne muuseumist inspireeritud teater. Teatri Kodus saab vaadata etendusi, teha ise teatrit, mängida ja meisterdada ning uurida teatrimaailma põnevaid nurgataguseid.
19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum (http://linnamuuseum.tartu.ee), kus on võimalik tutvuda 1830. aastate igapäevaelu ja bürgerimaja biidermeier-stiilis interjööriga.

Täpsemalt loe siit

Eesti üks suurimaid looduskaitsealasid, Alam-Pedja Looduskaitseala (moodustati 1994. aastal), asub Tartu maakonna lääne- ja loodeosa Võrtsjärve nõos, mis kujutab endast laialdast madalikku Eesti keskosas. Looduskaitsealal asuvad ka matkarajad.
Teine suurem kaitseala on Emajõe Suursoo, mis võeti kaitse alla 1981. aastal ja moodustab suurima deltasoostiku Eestis (~200 km2). Suursoos asuvad loodushuvilistele mõeldud matkarajad ning avatud on ka külastuskeskus.

Täpsemalt loe siit

Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas – Musumägi – ning haljastati endine liivakarjäär - Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild.

Täpsemalt loe siit

Tartu Ülikooli peahoone, üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis, ehitati aastail 1804–1809. Peahoones asub TÜ kunstimuuseum (www.muuseum.ut.ee/et/kunstimuuseum), klassitsistlik aula ning endisaegne kartser, kus omal ajal istusid avalikku korda ja ülikooli käitumisreegleid rikkunud üliõpilased.
Tartu Ülikoolile kuuluvad ka mitmed muuseumid, näiteks Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum (www.muuseum.ut.ee/et/tartu-ulikooli-muuseum), Tartu Ülikooli Botaanikaaed (www.natmuseum.ut.ee/et/tartu-ulikooli-botaanikaaed), mis rajati juba 1803. aastal. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki ja Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ning liigirikkaim.
Tartu Ülikoolile kuuluvad lisaks Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseum ja Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseum.

Täpsemalt loe siit

Tartu Raekoja plats (linna süda) on klassitsistliku hoonestusega trapetsikujuline keskväljak. Raekoja platsil asuv skulptuur "Suudlevad tudengid" (1998. a, autor M. Karmin) koos purskkaevuga on kujunenud Tartu sümboliks. Raekoja platsil köidab pilku ka nn viltune maja, kus asub Tartu Kunstimuuseum (Kivisilla pildigalerii).

Täpsemalt loe siit

Eesti Rahva Muuseum (www.erm.ee) on Eesti tähtsaim etnoloogiakeskus, mille püsinäitus kajastab eesti talupoja argielu, kombestikku ja rõivastust 19.-20. sajandil. Ajutised näitused hõlmavad kultuuri- ja argielu üksikteemasid.
A Le Coq Tartu Õlletehase Õllemuuseumis (www.ollemaailm.alecoq.ee) on välja pandud 300 eksponaati nii õlle kui A. le Coq'i tehase ajaloo kohta, saab teha ringkäiku ning jälgida õlle valmistamise protsessi.
Eesti Põllumajandusmuuseumi (www.maaelumuuseumid.ee/eesti-pollumajandusmuuseum) püsinäitused kajastavad agraarkultuuri ja põllumajandustehnika arengut. Avatud on sepikoda, tuulik ning ekspositsiooniväljak vanade aurulokomobiilide ja traktoritega.
Tartu Lennundusmuuseumis (www.lennundusmuuseum.ee) saab tutvuda lennukite ja helikopteritega ning näha mudellennukeid.
Tartu Observatooriumis (www.ut.ee/et/tartu-observatoorium) asub 1,5 m läbimõõduga teleskoop ning virtuaalne planetaarium.

Täpsemalt loe siit

Võrtsjärv (270 km²) on Eesti suurim siseveekogu. Võrtsjärves elutseb 27 kalaliiki (latikas, ahven, haug, angerjas jm).
Võrtsjärve Külastuskeskus pakub vanalaevandus- ning kalastushuvilistele omalaadseid retki Võrtsjärvele kalepurjekaga. Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust traalerpurjekas, mida graatsilise välimuse tõttu juba 20. sajandi alguses lõbusõitudel ja regattidel kasutati. Külastuskeskuse hoone on sobilik mitmesuguste ürituste (koolitused, seminarid, koosolekud jms) läbiviimiseks.
Otse Võrtsjärve kaldaveerul paikneb Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse Järvemuuseum, eksponaatideks eluskalad, mis tutvustavad Eesti sisevete elustikku ja elukeskkonda ning kalandust.
Võrtsjärve idakaldal asub Tamme paljandi maastikukaitseala (Rannu vald, Võrtsjärv), kus leidub mitmeid keskdevoni Aruküla lademe liivakivipaljandeid.

Täpsemalt loe siit