Mätta Puhketalu
Seminarid maal, Aktiivne puhkus, Majutus
ASUKOHT:
Võlla küla, 87312, Tori vald, Pärnumaa
Asukoht kaardil
GPS 58°30'07.0"N, 24°43'01.5"E
KONTAKT:
GSM: (+372) 5621 3945
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Birgit Tasso
Mätta puhketalu on hubane ja privaatne paik, kus luua ühiseid mälestusi. Puhketalu sobib nii perepuhkuseks, sõpradega nädalavahetuse veetmiseks kui ka sünnipäevade, kokkutulekute ja suuremate sündmuste korraldamiseks.
Külalisi ootavad saunaga puhkemajad, mugavad kämpingmajad, suvine glämping, telkimis- ja karavanikohad ning avar peomaja. Suuremateks sündmusteks saab kasutada kuni 100 külalist mahutavat peotelki.
Mõnusa puhkuse juurde kuuluvad ehe suitsusaun, ujumisvõimalus, SUP-laud, võrkpall, discgolf ja tegevused lastele. Peomajas saab aga mõõtu võtta lauatennises, piljardis ja koroonas või lihtsalt koos aega veeta.
Puhkemajad saunaga ja kämpingmajad (29 kohta)
- 4 neljakohalist kämpingmaja (igas majas 2 narivoodit). Igas majakeses on küte, mis võimaldab ööbimist aastaringselt. Kõrval asuvas hoones on ühiselt kasutatavad wc, dush ja täisvarustuses köök. Lisaks grillimisvõimalus.
- 5-kohaline puhkemaja saunaga. Majas elutuba, magamistuba (4 üheinimesevoodit ja diivan; kokkuleppel lisakohtade võimalus madratsil), saun, kamin ning dušiga vannituba. Hästi varustatud köögis on pliit, külmkapp, köögitarbed ja praeahi. Maja juurde kuulub järvevaatega terrass, kus saab lõõgastuda kümblustünnis.
- 8-kohaline puhkemaja saunaga. Mugavas puhkemajas tiigi kaldal on elutuba, kaks eraldi magamistuba, saun, kamin ning duši ja fööniga vannituba. Mõlemas magamistoas on üks üheinimesevoodi, üks kaheinimesevoodi ja lisakohaks Jaapani magamismatt ehk futon. Puhkemajas on köök, kus on olemas pliit, külmkapp, praeahi ja vajalikud köögitarbed. Maja juurde kuulub järvevaatega terrass, kus saab lõõgastuda kümblustünnis.
- Suvehooajal lisaks 4 kohaline glämpingtelk. Kõrval asuvas hoones on ühiselt kasutatavad wc, dush ja täisvarustuses köök.
- Telkimis- ja karavanikohad. Karavanautodele elektri võimalus, keemilise WC ja reovee tühjendamise koht.
Hind: Suur puhkemaja 350€/ööpäev, väike puhkemaja 300€/ööpäev, kämpingmaja alates 50€/ööpäev (oleneb inimeste arvust).
Asukoht kaardil
Pärnumaa vaatamisväärsused (10)
Eesti Muuseumraudtee Lavassaares
Eesti Muuseumraudtee Lavassaares on suurim kitsarööpmelise raudtee muuseum Balti Riikides ja üks suurimaid Euroopas, kus on eksponeeritud üle 65 veeremi. Esimene kitsarööpmeline raudtee Eestis avati 5. oktoobril 1896 Pärnu ja Valga vahel. Suvekuudel on käigus muuseumirong ning võimalik on korraldada piknik piknikurongis.
Kihnu saar
Kihnu saar on Eesti suuruselt seitsmes saar. Esimesed inimasutuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha. Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal. Kihnu elanikkond kujunes Saare- ja Läänemaalt ning Muhust tulnud eestlastest. Saarel on elanud ka liivlasi ja rootslasi. Kihnus on tänapäevani säilinud muistne elustiil, rahvarõivad ja pärimused. Külastada tasub muuseumi, kirikut ja tuletorni. Kihnu folkloor, käsitöö ja kombestik kanti 2003.aastal UNESCO pärismuskultuuride maailmanimekirja.
Kurgja Talumuuseum
Kurgja Talumuuseum asub maadel, mis kunagi kuulusid tuntud Eesti ärkamisaja tegelasele C. R. Jakobsonile. Algsed hooned on säilinud või taastatud jooniste järgi. Kõik tööd talupidamises toimuvad ka täna siin nii, nagu neid tehti esivanemate poolt üle saja aasta tagasi. Kurgja talumuuseumis tähistatakse rahvalikke tähtpäevi ja tutvustakse külalistele põllu- ja majapidamistöid 19.sajandist.
Nigula Looduskaitseala
Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid.
Pärnu linn
Pärnu linn on kõrgelt hinnatud puhkusepaik, kuurort ning arvestatav kultuurilinn. Varjulised pargid, kaunis liivarand ja heal tasemel söögikohad, tervisekeskused ning peopaigad pakuvad võimalusi “patareide laadimiseks” nii perepuhkuse pidajale kui seikluste otsijale. Kunsti- ning kultuurihuvilistele pakuvad aastaringseid elamusi arvukad kunstigaleriid, näitused, Uue Kunsti Muuseum, Endla teater ja Kontserdimaja. Maarja-Magdaleena Gildi (www.maarjamagdaleenagild.ee) töökodades on külastajatel endil võimalus kätt proovida erinevates kunsti- ja käsitöö tehnikates. Lastele on suurimaks magnetiks veekeskus ning suvel kindlasti kaunis ja atraktsioonide rikas rand ja rannapark. Avastamisrõõmu pakub Minizoo oma madude ja teiste kahepaiksetega.
Pärnu vallikäär koos sinna disainitud linnamakettidega ja - kaartidega, oma Venuse bastionis asuva sepikojaga ja huvitavate skulptuuridega raamatukogu ees on huvitav nii täiskasvanutele kui ka lastele.
Pärnu-Ikla puhkeala
Pärnu-Ikla puhkeala tähistavaks märgusõnaks on rannikupuhkus. Siin on kaunid rannad, vaheldusrikkad metsad ja avastamisrõõmu pakkuvad rabad. Loodushuvilistele on ettevalmistatud matkarajad Laiksaare lammimetsa, Rae järve äärde ning Kabli rannikule, kus lisaks rannikuloodusele saab lähemat tutvust teha Kabli linnujaama tegevuse ning Kabli RMK looduskeskusega. Pärnu-Ikla puhkealale jääb ka väga mitmekesise loodusmaastikuga Luitemaa Looduskaitseala hõlmates nii rannaniite, soid ja rabasid, luitemännikuid ning metsi. Kaitseala on oma nime saanud siinsete rannaluidete järgi, mille suurimad vormid paiknevad Rannametsas ja ulatuvad kuni 30 m üle merepinna, olles Baltimaade kõrgeimad. Kahe luidete vööndi vahele jääb Tolkuse raba. Via Baltica ääres asuva parkimisplatsi juurest algab 1,5 km õpperada, mille üks haru viib Tornimäe nimelisele luiteharjale, pakkudes meeliköitvat vaadet rabamaastikule, ning teine Tolkuse raba suurima laukani. Kaitseala luitemetsad ning rabad pakuvad suurt rõõmu ka marja- ja seenekorjajatele. Kaitseala rannaniitude ehk rannakarjamaadega saab lähemat tutvust teha Pulgojal, kuhu alla randa suunab vastav viit ning ümbruse nautimiseks on püstitatud vaatlustorn. Taolisi vaatlustorne on siinsetele rannaniitudele loodud veel mitmeid. Piirkonna rannaniidud oma rikkaliku linnustiku ja taimestikuga on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ning nüüdseks on need taasasustatud ka kariloomadega.
Soomaa Rahvuspark
Soomaa rahvuspark on 39 640 hektarit (sellest Pärnumaal 7092 ha) soid, rabasid, ürgmetsi ja jõgesid. Lisaks matkamisele, saad kanuuga sõites või hobumatkal lähikontakte metsiku ja puutumatu loodusega. Piirkond on Põhja-Euroopas ainulaadne oma regulaarsete kevadiste üleujutuste poolest. Enne kaitsealal matkamist on soovitatav läbi astuda rahvuspargi külastuskeskusest, kust saad infot matkaradade ja puhkamisvõimaluste kohta.
Rahvuspark on rahvusvahelise põlislooduse võrgustiku PAN-park liige.
Soontagana maalinn
Soontagana maalinn asub Järve soo lõunaserva soosaarel. Maalinn on olnud mitme sajandi vältel inimestele pelgupaigaks vallutajate eest. Maalinna viinud vaid väga salajane tee läbi soo. Tee olnud vee all ja ainult teadjad inimesed osanud seda mööda linnuse juurde minna. 13 sajandil tegid Soontaganasse mitmeid rüüsteretki sakslased koos liivlaste ja Pihkva venelastega ja samuti rootslased.
Linnusemäge ümbritseb täna kaunis pärandkultuurmaastik – niidud, vanad talukohad ja kiviaiad. Lisaks mõnusale jalutuskäigule ja kaunitele vaadetele ootavad Sind lõkkekohad ja matkaonn.
Tori mõis
Tori mõisa on esimest korda mainitud 1528. aastal. 19. saj. alguses renditi mõis Liivimaa rüütelkonnale meriino lammaste ja tõuveiste pidamiseks. 1854. aastal sai peasuunaks hobusekasvatus. Liivimaa rüütelkond põhjendas hobusekasvanduse loomist kohalikku hobuse hävimisohuga. Hobusekasvatus tegutseb mõisatallides tänaseni. Tori mõisahoonetest on veel säilinud viljaait, viinaköök, taastatud on kõrtsihoone. Tori asulat läbiv Pärnu jõgi on silla lähedale liivakivikaldasse uuristanud 8,5 m pikkuse koopa, mida rahvasuus kutsutakse Tori põrguks. Nagu põrgus ikka, elab ka siin rahvajuttude järgi oma vanapagan.
Tori kirik kui rahva poolt taastatud sõjameeste kirik võiks olla märgitud.
Tõstamaa mõis
Tõstamaa mõis on oma järelklassitsistliku ilme saanud 1876-1877 aastatel toimunud ümberehituste käigus. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum ning mõisa uhkuseks on lae- ja seinamaalingud. Mõisakompleksi kuuluvad lisaks peahoonele veel tall, kutsarimaja, peahoone portikus, kasvuhoone varemed, ait-kuivati, tuuleveski ja tall. Mõisa ümbritseb park, mis rajati XIX sajandi teisel poolel. Tõstamaa mõisas on sündinud silmapaistev teadlane Aleksander Stael von Holstein (1.01.1877 - 16.03.1937), kes oli sanskriti keelte professor ja kateedrijuhataja Pekingi Ülikoolis. 1921. aastast alates on mõisahoones tegutsenud kool. Võimalik on tellida mõisa-ekskursioone
