Toosikannu Puhkekeskus
Seminarivõimalused, Majutus, Aktiivne puhkus, Toitlustamine ja söögikohad, Perepuhkus
ASUKOHT:
Jõeküla küla, 79218, Türi vald, Järvamaa
Asukoht kaardil
GPS 25°4'14'' E, 58°48'28'' N
KONTAKT:
Tel: (+372) 489 8160
GSM: (+372) 5693 5465
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Asukoht: Toosikannu Puhkekeskus asub 83 km Tallinnast Türi / Paide poole. Tallinna poolt tulles 78 km posti juurest suunab teeviit paremale.
Toosikannu Puhkekeskus asub metsade keskel ja pakub külalistele täielikku privaatsust. Puhkekeskus ootab külla gruppe, suvepäevi, seminare, sünnipäevi ja pulmi pidama. Talvel erinevates majades kokku kuni 132 kohta, suvel kuni 232 kohta.
Peamaja I korruse peasaalis saal kuni 120 külalist. Peamajas asub ka Eesti parima hirveliste trofeede kollektsiooniga Jahisaal (30 kohta) koos saunaga.
Aidamajas tehnikaga varustatud seminariruum max 70-le osavõtjale.
Suvepäevadeks mõeldud Grillmajas saab laua taga istuda kuni 120 inimest.
Vene kerisega Saunamaja kuni 10-liikmelisele seltskonnale. Lisaks suitsusaun ja Saaresaun.
Lisavõimalused: ATV-matkad (10 ATVd), mootorsaanimatkad, räätsamatkad, laskespordikeskus, vibulaskmine maastikul, loomavaatlus, ujumisvõimalus, kanuud, kalapüük ja piiramatu telkimisala. Seiklusmängud meie partnerilt www.360.ee.
Toitlustamine: Pakume ettetellimisel roogasid nii väikestele seltskondadele kui suurtele suvepäevadele osalejate arvuga 1500. Meie menüüs on ka ulukilihatoite.
Toosikannu Puhkekeskuse paketti “Jalgratastega ulukisafari Toosikannu loomapargis” on tunnustatud ökoturismi kvaliteedimärgisega EHE.
Karupahna Puhkemaja (10-12 voodikohta)
Karupahna Puhkemaja asub Toosikannu peakompleksist ligikaudu kilomeetri kaugusel privaatses looduslikult kaunis ajaloolises talukohas. Puhkemaja on sobilik väiksematele seltskondadele puhkamiseks ning mõnusalt aja veetmiseks.
- Puhkemaja I korrusel 2 peretuba ja II korrusel 6-kohaline magamistuba.
- Majas kööginurk kogu vajaliku tehnika ja nõudega.
- Avatud aatriumiga elutoast pääseb välikaminaga terrassile, mille juures kümblustünn ja soome tüüpi kerisega saun.
- Puhkemaja territooriumil võrkpalliplats sportlikuks aja veetmiseks.
PS! Kuna Karupahna Puhkemaja asub Toosikannu Loomapargi territooriumil ning on ümbritsetud aiaga, siis pääseb Karupahnale vaid läbi Toosikannu põhikompleksi peavärava.
Hind: Terve puhkemaja rent R-L 400 €/ööpäev.
Ale-Sepa Puhkekompleks (40 voodikohta)
Ale-Sepa Puhkekompleks on Toosikannu Puhkekeskuse peakompleksist 4 km kaugusel. See eraldi asuv auväärse ajalooga talukoht on renoveeritud puhkekompleksiks, mis asub keset Toosikannu Loomaparki, metsiku looduse keskel.
Puhkekompleksis talumaja, mis on kohandatud sündmuste läbiviimiseks kuni 50-le inimesele. Maja I korrusel suur saal, kööginurk, puuküttel kerisega soome saun ning kümblustünn. Maja II korrusel seminarisaal kõige vajalikuga.
Lisaks on kompleksis majutusmaja, kus 20 tuba, kokku 40 kohta. Kõik toad varustatud pesemisvõimaluse ja tualetiga. Kaks tuba on kohandatud erivajadustega inimestele.
Hind: 64 € /tuba.
Toosikannu Puhkekeskuse kompleks (180 voodikohta)
Puhkekeskuse kompleksis 180 majutuskohta: 52 kohta peamajas, 18 kohta aidamajas, 72 kohta laagrimajas, 26 kohta kämpingutes, 10 kohta saunamajas ja 2 kohta Saare saunas. Lisaks telkimisvõimalused - piiramatul arvul, pesemisvõimalus pesemismajas või saunades.
Hinnad: Igale sündmusele tehakse eraldi hinnapakkumine.
Asukoht kaardil
Järvamaa vaatamisväärsused (10)
A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel
A.H.Tammsaare (1878-1940) muuseum Vargamäel avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut, saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad. 2009. a. renoveeriti muuseumi laut koolitusruumideks ja peamajja valmis uus ekspositsioon. Muuseumi maa-alal paiknevad Järvamaa kultuurihiis, kuhu maakonna kultuuripreemia laureaadid istutavad igal kevadel omanimelise puu ja lastele on metsa äärde rajatud turnimise ala.
Eesti Piimandusmuuseum
Eesti Piimandusmuuseum 19. sajandi teisel poolel hakati suurt rõhku panema piimanduse arendamisele Eestis. Kuna piima tootmine ja töötlemine on olnud olulise tähtsusega, tekkis vajadus jäädvustada Eesti piimanduse areng ka tulevastele põlvedele. Eesti Piimandusmuuseum Imaveres loodi 1976. aastal, kuid külastajatele avati uksed 2001. aastal. Ette tellides saab muuseumis ise võid valmistada ja leiba küpsetada.
Eesti Ringhäälingumuuseum
Eesti Ringhäälingumuuseum asutati Türil 1999. aastal. Muuseumis on ringhäälingu ajalugu tutvustav püsinäitus esimesest saatekatsest kuni tänapäevani. Võimalik on ette tellida giidituur ning huvitavaid programme (nagu kuuldemänguprogramm „Teeme ise kuuldemängu“ või teleprogramm „Meie uudised“.
Järva-Jaani muuseumid
Järva-Jaani alevis asuvad muuseumid (www.jjts.ee). Kui otsida Eestis suurima muuseumide kontsentratsiooniga alevikku siis on see Järva-Jaani. Alevikust võib leida Tuletõrjemuuseumi, Kinomuuseumi, Vanatehnika varjupaiga ja valla muuseumi. Kõiki neid saab külastada kokkuleppel.
Järvamaa mõisad
Järvamaa mõisad – Sargvere, Koigi (http://mois.koigi.ee), Albu, Roosna-Alliku (www.roosnaallikumois.ee), Eivere (www.eivere.com), Laupa, Põhjaka mõis (www.pohjaka.ee).
Järvamaa on rikas taastatud ja kasutusel olevate mõisahoonete poolest. Kõikides mõisahoonetes on koha leidnud erinevad ettevõtted - Eivere mõisas konverentsivõimalusega majutusettevõte, Põhjaka mõisas tunnustatud toitlustusettevõte, Sargvere mõisas on koha leidnud muuseum, Albu, Laupa, Roosna-Alliku ja Koigi mõisas asuvad põhikoolid, mis on suveperioodil avatud turistidele. Roosna-Alliku mõisas pakutakse grupitoitlustust mõisainterjööris ja Koigi mõisas on suurepärased konverentsivõimalused, mis ei sega koolitööd.
Kilplaste teemapark
Müüsleri endisesse mõisaparki on rajatud Kilplaste teemapark, mis kujutab endast omanäolist laste ja noorte mängu- ja spordiväljakut, milles enamus objekte ja atraktsioone on seotud kilplaste muistenditega. Avatud on Kilplaste koda, kus pakutakse kilplastele omaseid käelise isetegemise võimalusi.
Norra allikad
Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval.
Paide Vallitorn ja ajakeskus Wittenstein
Paide Vallitorn ja ajakeskus Wittenstein (www.wittenstein.ee). Paide Ordulinnuse rajamist Vallimäele alustati 1265.aastal. Linnuse ehitamisel kasutati kohapeal leiduvat valget paekivi. Esimeseks rajatiseks oli kaheksakandiline kaitsetorn Pikk Hermann. 1993. aastal, Jüriöö Ülestõusu 650. aastapäevaks, ehitati lagunenud Vallitorn uuesti üles ja avati huvilistele. Tornis on 2011 aastal avatud uus püsinäitus „Ajakeskus Wittenstein“, mille loomisel aitasid kaasa Eesti tipptegijad. Näitus viib külastaja ajas rändama viikingite ajast tänapäevani.
Seidla mõisa tuuleveski
18. sajandist pärinev Seidla mõisa tuuleveski on Eesti kultuuriloos üks väheseid hollandi tüüpi tuulikuid, mis on säilinud koos sisseseadega oma algses funktsioonis. Tuulik on haruldane, kuna teist sarnast kogu sisseseadega komplektselt säilinud ja oma autentse välisilme säilitanud tuulikut mandri-Eestis ei kohta. Samuti esindab Seidla tuulik oma algupärandis mõisa tuuleveski tüpoloogiat, paiknedes mõisa südamest veidi eemal nähtaval künkal, milliseid kogu Eesti territooriumil on mõisaansamblites komplektsena säilinud alla 5 eksemplari. Ette tellides pannakse veski tööle ja jahvatatakse jahu, mida on võimalik ka kaasa osta.
Valgehobusemägi
Kõrvemaa maastikukaitsealal asuv Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus kutsub tervislikke puhkehetki veetma nii suvel kui ka talvel. Külastaja kasutuses on huvitava profiiliga valgustatud 3 ja 5 km pikkused suusarajad, liftiga lumelaua ja lumerõngarada, suvel kepikõnni, jalgratta ja matkarajad. Valgehobusemägi on Kõrvemaa üks kõrgemaid tippe (107 m ü.m.p.), kuhu püstitatud 28 m kõrgune vaatetorn.
