2009 - Turism ja kaitsealad
2009. aasta konkursi peateemaks oli „Turism ja kaitsealad“.
Konkurss keskendus säästva turismi edendamisele kaitsealadel. Sobivateks sihtkohtadeks peeti kaitsealasi ja/või nendega piirnevaid alasi, kus on arendatud välja elujõuline turismiteenus, käsitledes kaitseala kui vara, suhtudes samal ajal vastutustundlikult kaitseala keskkonda ja arvestades kohalike elanike ja külastajate vajadustega.
Eestis jõudis konkursi finaal 3 sihtkohta: Matsalu rahvuspark, Vilsandi rahvuspark koos Viidumäe Looduskaitsealaga ja Soomaa rahvuspark.
Konkursi "Eesti avastamata aarded 2009. Turism ja kaitsealad“ võitjaks ja parima säästva turismi sihtkoha tiitli vääriliseks tunnistati Soomaa rahvuspark, mis kaitsealana edestas teisi konkurente turismiarenduse osas, olles valmis vastu võtma ka rahvusvahelisi turismigruppe. Lisaks on Soomaal piirkonna arendamisse hästi kaasatud kohalik kogukond ja ettevõtjad ning olemas looduspärandit toetav külastuskeskkond, sh majutusvõimalused vahetult kaitseala piiril.
Mille poolest on Soomaa unikaalne?
Soomaa pea puutumatud rabad ja looduslikus sängis jõed oma regulaarsete üleujutustega on on unikaalsed kogu Euroopas - selliseid inimtegevusest vähemõjutatud looduslikke alasid on säilinud vähe . Määratut sooderägastikku ümbritsevad niidud ja metsad peidavad endas suurt elurikkust. Juunis kattuvad Soomaa luhad õitsevate niidutaimedega, millest silmatorkavaim on Siberi võhumõõkade erksinine toon.
Looma- ja linnusõpradele: Soomaa piirkonnas on kohatud üle 185 erineva linnuliigi, nt haruldased must-toonekured või aastaringselt siin viibivad händkakud. Soomaal võib kohata kõiki meie laiuskraadile omaseid imetajaid ja mujal Euroopas haruldaseks muutunud suurkiskjaid, nagu ilvese, hunt ja pruunkaru.
Soomaal ja selle lähiümbrusel on olnud oluline roll ka Eesti kultuuriajaloos. Siin elanud tuntumatest eestlastest võib nimetada Villem Reimanni, Johan Kölerit ja helilooja Mart Saart.
Suurvesi ja üleujutused on lisaks ulatuslikele rabadele Soomaa üks tähelepanuväärseid nähtusi, mida kohalike suus tuntakse, kui “viiendat aastaaega“. Soomaa alal tavapäraste üleujutuste tõttu mõistavad kohalikud elanikud, missugune on elu, kui oled muust maailmast ära lõigatud. Aeg-ajalt katab kuni 110 ruutkilomeetrit pargi territooriumist vesi, mis tõuseb peaaegu meeter päevas 3–4 päeva järjest. Viiendal aastaajal võivad teed olla täiesti läbimatud.
Väljast tulija mõistab „viiendat aastaaega” ja piirkonna loomuliku ilu kujunemist tänu üleujutavatele jõgedele täielikult alles siis, kui ta Suurvett ehk “viiendat aastaaega” oma silmaga näiud.
Sattudes Soomaale väljapool suurveeaega tasub külastada mõnd siinset raba tutvustavat laudrada või osaleda ettevõtjate pakutavatel retkedel. Talviti korraldatakse soodel ja külmunud jõgedel räätsamatku, teistel aastaaegadel pakutakse aga kanuu- ja jalgsimatku. Vabas looduses mütata armastajatele on siin isegi koprasafari.
Vaata videod - Eden 2009: Eesti!
