Toosikannu Puhkekeskus
Seminarid maal, Majutus, Aktiivne puhkus, Teematalud, muuseumid, külastuskeskused, Pulmad maal, Toitlustamine ja söögikohad, Perepuhkus
ASUKOHT:
Jõeküla küla, 79218, Türi vald, Järvamaa
Asukoht kaardil
GPS 25°4'14'' E, 58°48'28'' N
KONTAKT:
Tel: (+372) 489 8160
GSM: (+372) 5693 5465
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Asukoht: Toosikannu Puhkekeskus asub Tallinnast 83 km kaugusel Türi suunas. Tallinna poolt tulles suunab teeviit Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi mnt. 78 km posti juurest paremale.
Toosikannu Puhkekeskus asub metsade keskel ja pakub külalistele mitmekülgset ürituste korraldamise ja vaba aja veetmise võimalust. Meie juures saab pidada suve- ja talvepäevi, jõulupidusid sünnipäevi ja ka pulmi. Talvel pakume erinevates majades majutust kokku kuni 145-le ja suvel kuni 243 külalisele.
2021 aasta sügisest on meil uus, kahe saaliga konverentsikeskus kuni 400-le inimesele.
Peamaja peasaal mahutab kuni 120 külalist ja kõrvalasuv, Eesti parima hirveliste trofeede kollektsiooniga Jahisaal mahutab kuni 50 inimest.
Järveäärses Grillmajas mahub pikkade laudade taha kuni 120 inimest ja seejuures jääb ka piisavalt tantsuruumi. Jahedamate ilmade tarvis on olemas soojuskiirgurid.
Vene kerisega Saunamaja ja suitsusaun on sobilikud kuni 15-liikmelistele seltskondadele, Saaresaun sobib kuni 6-le. Saunad on veel Ale-Sepa puhkekompleksis, Karupahna puhkemajas ja peamajas Jahisaali juures.
Lisavõimalused: ATV-matkad, mootorsaanimatkad, räätsamatkad, mitmekülgne lasketiir, vibulaskmine maastikul, ulukisafarid ehk loomavaatlus, ujumisvõimalus, kanuud ja piiramatu telkimisala. Seiklusmängud meie partnerilt www.360.ee.
Toitlustamine: Pakume ettetellimisel roogasid nii väikestele seltskondadele kui suurtele suvepäevadele. Ulukilihal on meie menüüs eriline koht, kuid pakume laia valikut ka taimetoitu eelistavatele.
Toosikannu Puhkekeskuse teenuseid “Jalgratastega ulukisafari Toosikannu loomapargis” ja ”Hirvesarve töötuba” on tunnustatud ökoturismi kvaliteedimärgisega EHE.
Karupahna Puhkemaja (10-12 voodikohta)
Karupahna Puhkemaja asub Toosikannu peakompleksi südamest ligikaudu kilomeetri kaugusel privaatses looduslikult kaunis ajaloolises talukohas. Puhkemaja on sobilik väiksematele seltskondadele puhkamiseks ning mõnusalt aja veetmiseks. Ideaalne koht kahele perele.
- Puhkemaja I korrusel on 2 peretuba ühe laia ja ühe kitsa voodiga ning II korrusel õdus 6-kohaline katusealune magamistuba.
- Majas on ka kööginurk kogu vajaliku tehnika ja nõudega ning pika laua ümber mahub 12 inimest.
- Avatud aatriumiga elutoast pääseb välikaminaga terrassile, mille juures kümblustünn ja soome saun.
- Puhkemaja territooriumil on võrkpalliplats, vibumärklauad ja piisavalt ruumi telkimiseks või sportlikuks vaba aja veetmiseks.
Hind: Terve puhkemaja rent P-N 440 €/ööpäev ja R-L 480 €/ööpäev.
PS! Kuna Karupahna Puhkemaja asub Toosikannu Loomapargi territooriumil ning on ümbritsetud aiaga, siis pääseb Karupahnale vaid läbi Toosikannu põhikompleksi peavärava.
Ale-Sepa Puhkekompleks (40 voodikohta)
Ale-Sepa Puhkekompleks on Toosikannu Puhkekeskuse südamest 4 km kaugusel. See eraldi asuv auväärse ajalooga 19. sajandist pärit talukoht on renoveeritud puhkekompleksiks, kus endisaegne talumaja on kohandatud sündmuste läbiviimiseks kuni 50-le inimesele. Maja I korrusel on suur saal, kööginurk, WC-d, puuküttel kerisega soome saun ning kümblustünn. Maja II korrusel asub seminarisaal kõige vajalikuga kuni 30-le.
Lisaks on kompleksis majutushoone, kus on 20 kahe inimese tuba. Kõik toad varustatud pesemisvõimaluse ja tualetiga. Kaks numbrituba on kohandatud liikumisraskustega külalistele.
Hind: 1600 € kogu kompleks.
Toosikannu Puhkekeskuse kompleks (191 voodikohta)
Järveäärses põhikompleksis 191 majutuskohta: 32 kohta peamajas, 49 kohta aidamajas, 72 kohta laagrimajas, 26 kohta kämpingutes, 10 kohta saunamajas ja 2 kohta Saare saunas. Telkimisalad on sisuliselt piiramatud, pesemisvõimalus on pesemismajas või saunades. Paljud kliendid on tellinud glämpinguid ja peotelke olemasolevatele võimalustele lisaks.
Hind: Igale sündmusele teeme eraldi hinnapakkumise.
Asukoht kaardil
Järvamaa vaatamisväärsused (10)
A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel
A.H.Tammsaare (1878-1940) muuseum Vargamäel avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut, saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad. 2009. a. renoveeriti muuseumi laut koolitusruumideks ja peamajja valmis uus ekspositsioon. Muuseumi maa-alal paiknevad Järvamaa kultuurihiis, kuhu maakonna kultuuripreemia laureaadid istutavad igal kevadel omanimelise puu ja lastele on metsa äärde rajatud turnimise ala.
Eesti Piimandusmuuseum
Eesti Piimandusmuuseum 19. sajandi teisel poolel hakati suurt rõhku panema piimanduse arendamisele Eestis. Kuna piima tootmine ja töötlemine on olnud olulise tähtsusega, tekkis vajadus jäädvustada Eesti piimanduse areng ka tulevastele põlvedele. Eesti Piimandusmuuseum Imaveres loodi 1976. aastal, kuid külastajatele avati uksed 2001. aastal. Ette tellides saab muuseumis ise võid valmistada ja leiba küpsetada.
Eesti Ringhäälingumuuseum
Eesti Ringhäälingumuuseum asutati Türil 1999. aastal. Muuseumis on ringhäälingu ajalugu tutvustav püsinäitus esimesest saatekatsest kuni tänapäevani. Võimalik on ette tellida giidituur ning huvitavaid programme (nagu kuuldemänguprogramm „Teeme ise kuuldemängu“ või teleprogramm „Meie uudised“.
Järva-Jaani muuseumid
Järva-Jaani alevis asuvad muuseumid (www.jjts.ee). Kui otsida Eestis suurima muuseumide kontsentratsiooniga alevikku siis on see Järva-Jaani. Alevikust võib leida Tuletõrjemuuseumi, Kinomuuseumi, Vanatehnika varjupaiga ja valla muuseumi. Kõiki neid saab külastada kokkuleppel.
Järvamaa mõisad
Järvamaa mõisad – Sargvere, Koigi (http://mois.koigi.ee), Albu, Roosna-Alliku (www.roosnaallikumois.ee), Eivere (www.eivere.com), Laupa, Põhjaka mõis (www.pohjaka.ee).
Järvamaa on rikas taastatud ja kasutusel olevate mõisahoonete poolest. Kõikides mõisahoonetes on koha leidnud erinevad ettevõtted - Eivere mõisas konverentsivõimalusega majutusettevõte, Põhjaka mõisas tunnustatud toitlustusettevõte, Sargvere mõisas on koha leidnud muuseum, Albu, Laupa, Roosna-Alliku ja Koigi mõisas asuvad põhikoolid, mis on suveperioodil avatud turistidele. Roosna-Alliku mõisas pakutakse grupitoitlustust mõisainterjööris ja Koigi mõisas on suurepärased konverentsivõimalused, mis ei sega koolitööd.
Kilplaste teemapark
Müüsleri endisesse mõisaparki on rajatud Kilplaste teemapark, mis kujutab endast omanäolist laste ja noorte mängu- ja spordiväljakut, milles enamus objekte ja atraktsioone on seotud kilplaste muistenditega. Avatud on Kilplaste koda, kus pakutakse kilplastele omaseid käelise isetegemise võimalusi.
Norra allikad
Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval.
Paide Vallitorn ja ajakeskus Wittenstein
Paide Vallitorn ja ajakeskus Wittenstein (www.wittenstein.ee). Paide Ordulinnuse rajamist Vallimäele alustati 1265.aastal. Linnuse ehitamisel kasutati kohapeal leiduvat valget paekivi. Esimeseks rajatiseks oli kaheksakandiline kaitsetorn Pikk Hermann. 1993. aastal, Jüriöö Ülestõusu 650. aastapäevaks, ehitati lagunenud Vallitorn uuesti üles ja avati huvilistele. Tornis on 2011 aastal avatud uus püsinäitus „Ajakeskus Wittenstein“, mille loomisel aitasid kaasa Eesti tipptegijad. Näitus viib külastaja ajas rändama viikingite ajast tänapäevani.
Seidla mõisa tuuleveski
18. sajandist pärinev Seidla mõisa tuuleveski on Eesti kultuuriloos üks väheseid hollandi tüüpi tuulikuid, mis on säilinud koos sisseseadega oma algses funktsioonis. Tuulik on haruldane, kuna teist sarnast kogu sisseseadega komplektselt säilinud ja oma autentse välisilme säilitanud tuulikut mandri-Eestis ei kohta. Samuti esindab Seidla tuulik oma algupärandis mõisa tuuleveski tüpoloogiat, paiknedes mõisa südamest veidi eemal nähtaval künkal, milliseid kogu Eesti territooriumil on mõisaansamblites komplektsena säilinud alla 5 eksemplari. Ette tellides pannakse veski tööle ja jahvatatakse jahu, mida on võimalik ka kaasa osta.
Valgehobusemägi
Kõrvemaa maastikukaitsealal asuv Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus kutsub tervislikke puhkehetki veetma nii suvel kui ka talvel. Külastaja kasutuses on huvitava profiiliga valgustatud 3 ja 5 km pikkused suusarajad, liftiga lumelaua ja lumerõngarada, suvel kepikõnni, jalgratta ja matkarajad. Valgehobusemägi on Kõrvemaa üks kõrgemaid tippe (107 m ü.m.p.), kuhu püstitatud 28 m kõrgune vaatetorn.
