Maria Talu

Seminarivõimalused, Aktiivne puhkus, Majutus, Toitlustamine ja söögikohad, Pulmad maal


ASUKOHT:

Kõpu küla, 88109, Tõstamaa vald, Pärnumaa
Asukoht kaardil
GPS 24°9'35'' E, 58°17'51'' N

KONTAKT:

Tel: (+372) 447 4558
GSM: (+372) 523 6066

KONTAKTISIK:

Riina Rand

  • ee
  • en
  • ru


Seotud ettevõtted

Kuni 20-le / 20 kohta, 20-50-le / 30 kohta, 50-100-le / 80 kohta, Üle 100 inimese / 250 kohta

Maria talu on sobiv koht nii väiksematele kui suurematele seltskondadele nõupidamiste, seminaride või koolituste korraldamiseks ja läbiviimiseks. Külaliste kasutada on 6 erineva suurusega saali nii sees kui väljas. Suurim on 300 m²-ne Maria saal, mille klaassein on avatav 210 m²-sele väliterrassile, kus saab nautida päikest, vaadet ojale ja metsa taha loojuvale õhtupäikesele. Oleme ühendanud ajaloolise taluinterjööri kaasaegsete lahedustega. Ruumides on konveretsitehnika, kogu sise- ja õueala on kaetud wifi-ga. Eemal linnakärast on võimalik ühendada töö ja puhkus.
Pärast väsitavat mõttetööd pakuvad vaheldust erinevad aktiivsed ja loomingulised tegevused – ratsutamine, metsamatkad, leiva valmistamine jne. Kehale pakub kosutust lõõgastumine Talurahva Spaa saunades.

Ruum/Paigutusstiil Teatristiil Klassiruumistiil Seminaristiil U-kujuline paigutus
Maria saal 300m2 250 200 54 60
Rehealuse saal 100m2 80 40 30 25
Rehetuba 40m2 30 16 20 16
Eeskamber 23m2 20 16 14 15
Tagakamber 8 m2 6
Väline katusealune 250m2 200 150 60 60

Seminari läbiviimiseks: arvuti/laptop, wifi /internet, telefon, TV/VCR/DVD/CD, grafoprojektor,videoprojektor.
Kirjatarbed (ettetellides): valge paber, post-it, markerid, pliiatsid-pastakad, seinanätsud
Lisateenused: toitlustus, majutus, saunad: (soome saun, suitsusaun), parkimisvõimalus, aktiivsed tegevused, õpitoad, ratsutamine.
Võimalused lähipiirkonnas: raba, Tõstamaa mõis, Kihnu saar.
Suve- ja talvepäevade korraldamise võimalus: Omame ka suurürituste korraldamise kogemust kuni 1000 inimest ja enam. Näiteks festivalid, rahvusvahelised võistlused jne. Erinevad siseruumid, millest suurim on 300 m²-ne Maria saal avatava klaasseinaga 210 m²-sele väliterrassile. Väliürituste korraldamiseks on olemas lükandseintega katusealune 250 m² , mis mahutab kuni 200 in ja maneež 1056 m². Kompleksi kuulub ka üle põllu asuv Jõuluvana Korstna talu. Koos lisakohtade ja 10 kohaga Jõuluvana Korstna talus saab majutada kuni 100 inimest, lisaks piiramatu telkimisala, haagis-ja autosuvilakohad.



Asukoht kaardil

Pärnumaa vaatamisväärsused (10)

Eesti Muuseumraudtee Lavassaares

Eesti Muuseumraudtee Lavassaares on suurim kitsarööpmelise raudtee muuseum Balti Riikides ja üks suurimaid Euroopas, kus on eksponeeritud üle 65 veeremi. Esimene kitsarööpmeline raudtee Eestis avati 5. oktoobril 1896 Pärnu ja Valga vahel. Suvekuudel on käigus muuseumirong ning võimalik on korraldada piknik piknikurongis.

Täpsemalt loe siit

Kihnu saar

Kihnu saar on Eesti suuruselt seitsmes saar. Esimesed inimasutuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha. Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal. Kihnu elanikkond kujunes Saare- ja Läänemaalt ning Muhust tulnud eestlastest. Saarel on elanud ka liivlasi ja rootslasi. Kihnus on tänapäevani säilinud muistne elustiil, rahvarõivad ja pärimused. Külastada tasub muuseumi, kirikut ja tuletorni. Kihnu folkloor, käsitöö ja kombestik kanti 2003.aastal UNESCO pärismuskultuuride maailmanimekirja.

Täpsemalt loe siit

Kurgja Talumuuseum

Kurgja Talumuuseum asub maadel, mis kunagi kuulusid tuntud Eesti ärkamisaja tegelasele C. R. Jakobsonile. Algsed hooned on säilinud või taastatud jooniste järgi. Kõik tööd talupidamises toimuvad ka täna siin nii, nagu neid tehti esivanemate poolt üle saja aasta tagasi. Kurgja talumuuseumis tähistatakse rahvalikke tähtpäevi ja tutvustakse külalistele põllu- ja majapidamistöid 19.sajandist.

Täpsemalt loe siit

Nigula Looduskaitseala

Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid.

Täpsemalt loe siit

Pärnu linn

Pärnu linn on kõrgelt hinnatud puhkusepaik, kuurort ning arvestatav kultuurilinn. Varjulised pargid, kaunis liivarand ja heal tasemel söögikohad, tervisekeskused ning peopaigad pakuvad võimalusi “patareide laadimiseks” nii perepuhkuse pidajale kui seikluste otsijale. Kunsti- ning kultuurihuvilistele pakuvad aastaringseid elamusi arvukad kunstigaleriid, näitused, Uue Kunsti Muuseum, Endla teater ja Kontserdimaja. Maarja-Magdaleena Gildi (www.maarjamagdaleenagild.ee) töökodades on külastajatel endil võimalus kätt proovida erinevates kunsti- ja käsitöö tehnikates. Lastele on suurimaks magnetiks veekeskus ning suvel kindlasti kaunis ja atraktsioonide rikas rand ja rannapark. Avastamisrõõmu pakub Minizoo oma madude ja teiste kahepaiksetega.
Pärnu vallikäär koos sinna disainitud linnamakettidega ja - kaartidega, oma Venuse bastionis asuva sepikojaga ja huvitavate skulptuuridega raamatukogu ees on huvitav nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Täpsemalt loe siit

Pärnu-Ikla puhkeala

Pärnu-Ikla puhkeala tähistavaks märgusõnaks on rannikupuhkus. Siin on kaunid rannad, vaheldusrikkad metsad ja avastamisrõõmu pakkuvad rabad. Loodushuvilistele on ettevalmistatud matkarajad Laiksaare lammimetsa, Rae järve äärde ning Kabli rannikule, kus lisaks rannikuloodusele saab lähemat tutvust teha Kabli linnujaama tegevuse ning Kabli RMK looduskeskusega. Pärnu-Ikla puhkealale jääb ka väga mitmekesise loodusmaastikuga Luitemaa Looduskaitseala hõlmates nii rannaniite, soid ja rabasid, luitemännikuid ning metsi. Kaitseala on oma nime saanud siinsete rannaluidete järgi, mille suurimad vormid paiknevad Rannametsas ja ulatuvad kuni 30 m üle merepinna, olles Baltimaade kõrgeimad. Kahe luidete vööndi vahele jääb Tolkuse raba. Via Baltica ääres asuva parkimisplatsi juurest algab 1,5 km õpperada, mille üks haru viib Tornimäe nimelisele luiteharjale, pakkudes meeliköitvat vaadet rabamaastikule, ning teine Tolkuse raba suurima laukani. Kaitseala luitemetsad ning rabad pakuvad suurt rõõmu ka marja- ja seenekorjajatele. Kaitseala rannaniitude ehk rannakarjamaadega saab lähemat tutvust teha Pulgojal, kuhu alla randa suunab vastav viit ning ümbruse nautimiseks on püstitatud vaatlustorn. Taolisi vaatlustorne on siinsetele rannaniitudele loodud veel mitmeid. Piirkonna rannaniidud oma rikkaliku linnustiku ja taimestikuga on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ning nüüdseks on need taasasustatud ka kariloomadega.

Täpsemalt loe siit

Soomaa Rahvuspark

Soomaa rahvuspark on 39 640 hektarit (sellest Pärnumaal 7092 ha) soid, rabasid, ürgmetsi ja jõgesid. Lisaks matkamisele, saad kanuuga sõites või hobumatkal lähikontakte metsiku ja puutumatu loodusega. Piirkond on Põhja-Euroopas ainulaadne oma regulaarsete kevadiste üleujutuste poolest. Enne kaitsealal matkamist on soovitatav läbi astuda rahvuspargi külastuskeskusest, kust saad infot matkaradade ja puhkamisvõimaluste kohta.
Rahvuspark on rahvusvahelise põlislooduse võrgustiku PAN-park liige.

Täpsemalt loe siit

Soontagana maalinn

Soontagana maalinn asub Järve soo lõunaserva soosaarel. Maalinn on olnud mitme sajandi vältel inimestele pelgupaigaks vallutajate eest. Maalinna viinud vaid väga salajane tee läbi soo. Tee olnud vee all ja ainult teadjad inimesed osanud seda mööda linnuse juurde minna. 13 sajandil tegid Soontaganasse mitmeid rüüsteretki sakslased koos liivlaste ja Pihkva venelastega ja samuti rootslased.
Linnusemäge ümbritseb täna kaunis pärandkultuurmaastik – niidud, vanad talukohad ja kiviaiad. Lisaks mõnusale jalutuskäigule ja kaunitele vaadetele ootavad Sind lõkkekohad ja matkaonn.

Täpsemalt loe siit

Tori mõis

Tori mõisa on esimest korda mainitud 1528. aastal. 19. saj. alguses renditi mõis Liivimaa rüütelkonnale meriino lammaste ja tõuveiste pidamiseks. 1854. aastal sai peasuunaks hobusekasvatus. Liivimaa rüütelkond põhjendas hobusekasvanduse loomist kohalikku hobuse hävimisohuga. Hobusekasvatus tegutseb mõisatallides tänaseni. Tori mõisahoonetest on veel säilinud viljaait, viinaköök, taastatud on kõrtsihoone. Tori asulat läbiv Pärnu jõgi on silla lähedale liivakivikaldasse uuristanud 8,5 m pikkuse koopa, mida rahvasuus kutsutakse Tori põrguks. Nagu põrgus ikka, elab ka siin rahvajuttude järgi oma vanapagan.
Tori kirik kui rahva poolt taastatud sõjameeste kirik võiks olla märgitud.

Täpsemalt loe siit

Tõstamaa mõis

Tõstamaa mõis on oma järelklassitsistliku ilme saanud 1876-1877 aastatel toimunud ümberehituste käigus. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum ning mõisa uhkuseks on lae- ja seinamaalingud. Mõisakompleksi kuuluvad lisaks peahoonele veel tall, kutsarimaja, peahoone portikus, kasvuhoone varemed, ait-kuivati, tuuleveski ja tall. Mõisa ümbritseb park, mis rajati XIX sajandi teisel poolel. Tõstamaa mõisas on sündinud silmapaistev teadlane Aleksander Stael von Holstein (1.01.1877 - 16.03.1937), kes oli sanskriti keelte professor ja kateedrijuhataja Pekingi Ülikoolis. 1921. aastast alates on mõisahoones tegutsenud kool. Võimalik on tellida mõisa-ekskursioone

Täpsemalt loe siit