Männiku Metsatalu

Seminarivõimalused, Aktiivne puhkus, Majutus, Toitlustamine ja söögikohad, Teematalud ja muuseumid


ASUKOHT:

Intsu küla, 69611, Viljandi vald, Viljandimaa
Asukoht kaardil
GPS 25°35'18'' E, 58°17'54'' N

KONTAKT:

GSM: (+372) 5343 2884

KONTAKTISIK:

Ene Sillamaa

  • ee
  • en
  • ru
  • fi

20-50-le / 16, 20 ja 20 kohta, 50-100-le / 60 kohta

Seminari pidama tullakse oma tavalisest töökeskkonnast välja eelkõige selleks, et eemalduda rutiinist, lootusega et uus ja teine keskkond aitab ka tähtsaid mõtteid teisi laineid pidi käima panna. Männikul, 20 meetriste kuuskede all on ümbritsev keskkond just selline – inspiratsiooni ja üllatusi pakkuv: oled justkui sügaval metsa sees, aga tegelikult 11 km kaugusel Viljandist. Täidetud on aga olulised seminaripidamise tingimused: eraldatus, vaikus, värske õhk, soe ja valgusküllane ruum ning tervislik toit.
Meil on seminare peetud igasuguseid: küll laua taga istudes PP esitlusi vaadates, küll põrandal patjadel mõtiskledes, küll võimeldes ja tantsides või hoopis vaikides. Usun, et kõige rohkem on aga rõõmu pakkunud võimalus minna intensiivsete mõtete keskelt või nendega koos metsa, kust tulles on mõtted alati selgemad, kindlamad, julgemad ja mis kõige olulisem – rõõmsamad.

Ruum/Paigutusstiil Teatristiil Klassiruumistiil Seminaristiil U-kujuline paigutus Kohvikustiil
Seminarisaal 100m2 60 30 28 30 60
Söögituba 40m2 - - - - -
Grupitöödeks 3 väiksemat ruumi - nii samas kui puhkemajas

Seminari läbiviimiseks: dataprojektor, ekraan, pabertahvel, helisüsteem, wifi.
Kirjatarbed: valge paber, markerid, pliiatsid-pastakad, seinanätsud.
Lisateenused: majutus, toitlustus (tervislik, kohalikust toorainest), saunad.
Võimalused lähipiirkonnas: matkarada Loodi Looduspargis 4 km, ujumisvõimalus, Anu Raua muuseum 9 km, Mulgi savikoda 3 km, Loodi mõis 5 km. Loodi Põrguorg ja matkarada 8 km.
Suve- ja talvepäevade korraldamise võimalus: max osalejate arv päevasel sündmusel 60, talvisel perioodil max ööbijate arv 40, suvisel perioodil telkimisvõimalus ja max osalejate arv 100. Välivarjualune mahutab 80 in, grillimiskoht + väliköök, 2 sauna (soome- ja suitsusaun) puhkeruumiga 20-le.



Asukoht kaardil

Viljandimaa vaatamisväärsused (10)

Karksi kantsi ehk Lossimägi

Karksi kantsi ehk Lossimäge peetakse muistsete eestlaste linnuse asemeks. Muistsete eestlaste linnusease. Karksi foogtkonda mainivad ajalooallikad esmakordselt 1248.a. Karksi linnus hävis Põhjasõjas 1708. aastal. Säilinud müüride vahel linnuse hoovis toimuvad tänapäeval kultuuri- ja spordiüritused.
Ajaloolist huvi pakuvad 1778. aastal valminud Karksi Peetri kirik, mis on ainulaadne Eestis ja 17. sajandist pärit Karksi mõisniku kindralleitnant von Lieveni perekonna barokkstiilis kabel, mis asub endise ordurüütlite kalmistu kohal. Kabel on vanim ümbruskonnas säilinud ehitusmälestis. Karksi mõisa süda jääb linnusest mõni kilomeeter eemale, säilinud on osa tiikidega kujundatud pargist ja mõned kõrvalhooned. Siinsed järvesilmad pakuvad silmailu, kalastamis- ja ujumisvõimalusi.

Täpsemalt loe siit

Kirjanik A.Kitzbergi tubamuuseum

August Kitzberg (1855-1927) on Viljandimaa tuntumaid kirjanikke, siinmail on ta saanud inspiratsiooni oma teoste kirjutamiseks. Muuseumis saab tutvuda põhjalikult Kitsede suguvõsaga, Kitzbergi loominguga ja vallakirjutaja töötoaga. Võimalus on seigelda kirjaniku loominguradadel jalgsi, ratastel või autoga. Muuseumist saab tellida teejuhi.

Täpsemalt loe siit

Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik

Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik ehitati juba 14. saj, torn lisati 1875. Säilinud on 1380. a puukrutsifiks, 18. saj kroonlühter, maalid ja vana kalmistu. Altariseina asemel on idaaknal vitraaž. Omapärased on kirikus säilinud Vana Testamendi teemalised maalingud.

Täpsemalt loe siit

Olustvere mõis

Olustvere mõisa peahoone on ehitatud järgides juugendstiili 19. sajandil. Peahoone vastas asuv valitseja maja seostub stiililt hästi peahoonega. Teistest hoonetest on tähelepanuväärivad punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning maantee ääres asuv ait. Omapära lisab metallist varikatuse ja vändaga kaev. Kompleksi ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud liigirikas inglise stiilis park ja põlispuude alleed. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kasutuses olevas mõisa peahoones asub muuseum, kus eksponeeritud topistekogu.

Täpsemalt loe siit

Parika raba

Olustvere vallas asub Eesti üks vanemaid rabasid Parika raba, mille vanuseks arvatakse olevat ligikaudu 9000 aastat. Rabas asuvas Parika järves kasvab mitmeid haruldasi veetaimi.

Täpsemalt loe siit

Soomaa Rahvuspark

Soomaa Rahvuspark moodustati 1993.a. puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, karu post.

Täpsemalt loe siit

Suure-Jaani kirik

Suure-Jaani kiriku (ehitatud XIV saj.) torni siseseina on müüritud rõngasrist nn. Anne rist, mille talurahvas olevat pühendanud naisele, kes Liivi sõja ajal katku surnud inimesi pesnud ja riidesse pannud. Vaatamist väärib ka Suure-Jaani kalmistu ja Lembitu ausammas.

Täpsemalt loe siit

Teringi maastikukaitseala

Selleks, et kaitsealast ülevaadet saada ja rabaloodust nautida, on ehitatud 4,5 km pikkune ringikujuline laudtee, mille läbimiseks kulub ligikaudu 2 tundi. Rajal on hulgaliselt informatsiooni taimestiku, loomastiku ja linnustiku kohta, samuti puhkepingid. Rajal matkates on võimalik näha kidurate soo-mändidega lageraba, puisraba, älveid, laukaid, vana looduslähedast metsa, segametsa, kuusikut, kaasikut, männikut ja tutvuda mitmekesise rabataimestikuga. Suvel-sügisel on matkarajal võimalik osa saada rikkalikust muraka, pohla või jõhvikasaagist.
Giidi tellimine õpperajale tel: +372 513 2944.

Täpsemalt loe siit

Vana-Võidu mõis

Tänassilma ürgoru lõunakaldale jääv Vana-Võidu mõis võis mõisana olemas olla juba XV saj. lõpul. Oma järelklassitsistlikust stiilist ja sarmist on peahoone palju minetanud, kui tema tiibosad, mis algselt olid mõeldud ühekorruselistena, 1939.a. ümber ehitati. Üks uhkemaid ehitisi on otse eesväljaku äärde jääv ait, mida ilmestab sammastik.

Täpsemalt loe siit

Viljandi lossipark koos ordulinnuse varemetega

Viljandi lossipark koos ordulinnuse varemetega asub Viljandi ürgoru põhjapoolses osas. Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele.

Täpsemalt loe siit