Altmõisa Külalistemaja

Seminarivõimalused, Majutus, Aktiivne puhkus, Toitlustamine ja söögikohad, Teematalud ja muuseumid


ASUKOHT:

Tuuru küla, 90402, Haapsalu linn, Läänemaa
Asukoht kaardil
GPS 23°33'16'' E, 58°48'56'' N

KONTAKT:

Tel: (+372) 472 4680

KONTAKTISIK:

  • ee
  • en
  • ru
  • fi
  • de

Kuni 20-le / 16 kohta, 50-100-le / 40 kohta

Avar, kõrge, hästi valgustatud seminariruum vaatega Topu lahele. Raamatukogu nurk eraldumiseks ja tugitoolid. Pehmed samet kattega seminaritoolid. Valikus seminarilauad ja ümmargused lauad kaheksale. Mööbel kergesti ringi seatav. Ruumis kamin. WiFi levib kogu majas ja on mõeldud suuremale hulgale inimestele korraga kasutamiseks. Kõigi seminarivahendite kasutamine sisaldub rendihinnas. Väiksematele gruppidele võimalikud eraldumisvõimalused grupitööks kogu majas.

Ruum/Paigutusstiil Teatristiil Klassiruumistiil U-kujuline paigutus Kohvikustiil

Saal-seminariruum

80 m2 40 30 25 36

Soklikorruse seminariruum

35 m2 20 16 - 18

Seminari läbiviimiseks: pabertahvel, valge tahvel, statsionaarne interaktiivne projektor (smartboard), muusikakeskus, TV, DVD-mängija, helisüsteem, wifi. Soklikorruse seminariruumis dataprojektor, pabertahvel ja wifi.
Kirjatarbed: valge paber, post-it märkmepaber, markerid, seinanäts, pabertahvli paberid, printimise ja paljundamise võimalus, külastaja arvuti fuajees.
Lisateenused: majutus, toitlustus, saun, matkarada, töötubade läbiviimine, meeskonnamängud, köögikoolitused.
Võimalused lähipiirkonnas: saun, matkarada, Tuuru karjamõisas töötoad ja köögikoolitused. Ujumisvõimalus 2 km ja 6 km, linnuvaatlustornid 3-8 km raadiuses.
Suve-ja talvepäevade läbiviimise võimalus. Lisaks külalistemajale õueala, kuhu on võimalik rentida peotelk. Kokku saame teenindada kuni 100 inimest. Majutus majas 39 in, õuealal võimalik telkida. Talvepäevad koos majutusega kuni 39 in.



Asukoht kaardil

Hinnang

Läänemaa vaatamisväärsused (10)

Haapsalu piiskopilinnus

Haapsalu piiskopilinnust hakati rajama 13. sajandil, kui moodustati Saare–Lääne piiskopkond, mille keskuseks Haapsalu sai. Linnuse vanim osa on nn väike linnus ning väärtuslikum osa Toomkirik, mis on suurim ühelööviline kirik Baltikumis. Kirikuga ühendatud ristimiskabelit kutsutakse ka Valge Daami kabeliks, sest just selle kabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel valge naisekuju.
Piiskopilinnuse muuseum tutvustab linnuse ajalugu, eksponeeritud on keskaegsed relvad ja raidkivid. Linnale ja selle ümbrusele saab pilku heita Kellatornist.

HAAPSALU TURISMIINFOKESKUS
Karja 15, 90502 Haapsalu
Tel: +372 473 3248
haapsalu@visitestonia.com

LIHULA TURISMIINFOPUNKT
Linnuse tee 1, 90303 Lihula
Tel: +372 477 8214
tip@lihula.ee

Täpsemalt loe siit

Haapsalu raudteejaam

Haapsalu raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub Eesti Raudteemuuseum. Haapsalu vaksal (ehit. 1905-1907) on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele linna esinduslikule majale. Jaamahoone projekt koostati Peterburis ning selle suursugususega rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid.

Täpsemalt loe siit

Haapsalu vanalinn

Haapsalu vanalinn oma puitpitsiliste majade ja kitsaste mereni suunduvate tänavatega on iga romantiku unistuseks.

Täpsemalt loe siit

Ilon Wiklandi galerii

Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. Ilon Wiklandi Galeriis (www.ilon.ee) on väljapanek kunstniku töödest.

Täpsemalt loe siit

Lihula linnus

Lihula linnuse ehitasid sakslased juba 1242. aastal. 1234-1251 oli Lihula Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Linnus koos selle juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. Linnuse varemetel on praegu lauluväljak ning siit avaneb hea vaade ümbruskonnale.

Täpsemalt loe siit

Matsalu Rahvuspark

Rahvusvahelise tähtsusega märgalal (486 km2) on Läänemere suurim ja liigirikkaim rändlindude pesitsemis- ja rändepeatuspaik. Huvilistele on rajatud linnuvaatlustornid Keemus, Suitsul, Penijõel, Kloostril ja Haeskas. Rahvuspargi keskus asub Penijõe mõisas, mille teiselt korruselt leiate muuseumi.

Täpsemalt loe siit

Noarootsi ja Nõva

Noarootsi ja Nõva liivarannad, liigirikkad seene- ja marjametsad.

Täpsemalt loe siit

Osmussaar ja Osmussaare maastikukaitseala

Osmussaar on Eesti loodepoolseim paik, eripärase maastiku ja huvitava asustuslooga. Pärimuse järgi on siia maetud viikingite peajumal Odin – siit ka saare rootsikeelne nimi Odinsholm. Pool tuhat aastat asustasidki saart peamiselt rannarootslased, seejärel asus siin pool sajandit Nõukogude Liidu sõjaväebaas. Osmussaarelt leiate Läänemaa kõrgeima koha Osmussaare pankranniku.

Täpsemalt loe siit

Ridala kirik

13. saj. rajatud Ridala kirik on üks Eesti paremini säilinud keskaegseid kirikuid, mis on ehitatud Lääne-Eestile iseloomuliku ühelöövilise hoonena. Jumalakoda oli pühendatud Maarja Magdaleenale Kirik on püsinud tulest ja sõdadest kahjustamata, pikihoone katusel on tänaseni vanade meistrimärkidega katusekivisid. Kirikus on säilinud seinamaalingute fragmente (arvatavalt 14. saj.), barokk-kantsel (1656, E.Thiele) ja -altar.

Täpsemalt loe siit

Vormsi

Vormsi saar on ajalooline rannarootslaste asuala. Arvatakse, et saarele on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm (tõlkes Madu). Saare külade nimed ja omapärane külaarhitektuur pärinevad rannarootslastelt.
Vormsi Püha Olavi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis ning asub Hullo loodeosas Hakabakanil.
Kirikust loodes asuv Vormsi kalmistu on Eesti omapärasemaid, selle vanemas osas on säilinud hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste.
Saare lõunarannikul asuva Rumpo poolsaare rannaniitude ning Hullo lahe laidude säilitamiseks moodustati 1987. a. botaaniline kaitseala. Rannaniitude jätkuv kinnikasvamine ohustab siin kasvavaid haruldasi samblikuliike (tundrasamblik), laiud on pesitsusalaks paljudele rannikulindude.

Täpsemalt loe siit