Mihkli Külalistemaja

Haapsalu piiskopilinnust hakati rajama 13. sajandil, kui moodustati Saare–Lääne piiskopkond, mille keskuseks Haapsalu sai. Linnuse vanim osa on nn väike linnus ning väärtuslikum osa Toomkirik, mis on suurim ühelööviline kirik Baltikumis. Kirikuga ühendatud ristimiskabelit kutsutakse ka Valge Daami kabeliks, sest just selle kabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel valge naisekuju.
Piiskopilinnuse muuseum tutvustab linnuse ajalugu, eksponeeritud on keskaegsed relvad ja raidkivid. Linnale ja selle ümbrusele saab pilku heita Kellatornist.

Täpsemalt loe siit

Haapsalu raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub Eesti Raudteemuuseum. Haapsalu vaksal (ehit. 1905-1907) on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele linna esinduslikule majale. Jaamahoone projekt koostati Peterburis ning selle suursugususega rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid.

Täpsemalt loe siit

Haapsalu vanalinn oma puitpitsiliste majade ja kitsaste mereni suunduvate tänavatega on iga romantiku unistuseks.

Täpsemalt loe siit

Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. Ilon Wiklandi Galeriis (www.salm.ee/muuseumid/iloni-imedemaa) on väljapanek kunstniku töödest.

Täpsemalt loe siit

Lihula linnuse ehitasid sakslased juba 1242. aastal. 1234-1251 oli Lihula Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Linnus koos selle juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. Linnuse varemetel on praegu lauluväljak ning siit avaneb hea vaade ümbruskonnale.

Täpsemalt loe siit

Rahvusvahelise tähtsusega märgalal (486 km2) on Läänemere suurim ja liigirikkaim rändlindude pesitsemis- ja rändepeatuspaik. Huvilistele on rajatud linnuvaatlustornid Keemus, Suitsul, Penijõel, Kloostril ja Haeskas. Rahvuspargi keskus asub Penijõe mõisas, mille teiselt korruselt leiate muuseumi.

Täpsemalt loe siit

Noarootsi ja Nõva liivarannad, liigirikkad seene- ja marjametsad.

Täpsemalt loe siit

Osmussaar on Eesti loodepoolseim paik, eripärase maastiku ja huvitava asustuslooga. Pärimuse järgi on siia maetud viikingite peajumal Odin – siit ka saare rootsikeelne nimi Odinsholm. Pool tuhat aastat asustasidki saart peamiselt rannarootslased, seejärel asus siin pool sajandit Nõukogude Liidu sõjaväebaas. Osmussaarelt leiate Läänemaa kõrgeima koha Osmussaare pankranniku.

Täpsemalt loe siit

13. saj. rajatud Ridala kirik on üks Eesti paremini säilinud keskaegseid kirikuid, mis on ehitatud Lääne-Eestile iseloomuliku ühelöövilise hoonena. Jumalakoda oli pühendatud Maarja Magdaleenale Kirik on püsinud tulest ja sõdadest kahjustamata, pikihoone katusel on tänaseni vanade meistrimärkidega katusekivisid. Kirikus on säilinud seinamaalingute fragmente (arvatavalt 14. saj.), barokk-kantsel (1656, E.Thiele) ja -altar.

Täpsemalt loe siit

Vormsi saar on ajalooline rannarootslaste asuala. Arvatakse, et saarele on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm (tõlkes Madu). Saare külade nimed ja omapärane külaarhitektuur pärinevad rannarootslastelt.
Vormsi Püha Olavi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis ning asub Hullo loodeosas Hakabakanil.
Kirikust loodes asuv Vormsi kalmistu on Eesti omapärasemaid, selle vanemas osas on säilinud hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste.
Saare lõunarannikul asuva Rumpo poolsaare rannaniitude ning Hullo lahe laidude säilitamiseks moodustati 1987. a. botaaniline kaitseala. Rannaniitude jätkuv kinnikasvamine ohustab siin kasvavaid haruldasi samblikuliike (tundrasamblik), laiud on pesitsusalaks paljudele rannikulindude.

Täpsemalt loe siit