Mihkli Külalistemaja
Seminarid maal, Majutus, Toitlustamine ja söögikohad
ASUKOHT:
Sepaküla, 90531, Haapsalu linn, Läänemaa
Asukoht kaardil
GPS 23°28'35'' E, 58°53'13'' N
KONTAKT:
GSM: (+372) 502 7488
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Tiia Erik
Asukoht: Mihkli Külalistemaja asub Haapsalu linnast 10 km kaugusel. 7 km Rohuküla sadama suunas ja siis vasakule 3 km Väike Ahli suunas. 1 km kaugusel Topu lahest. Hea peatuspaik enne ja pärast Eesti saartele sõitu (Rohuküla sadamast 5 km).
Mihkli külalistemaja on koht, kus veeta üks mõnus puhkus perega, korraldada vahva üritus (suvepäevad, sünnipäevad, pulmad jne) või pidada seminari.
Tule autokaravani või telgiga, tee sauna või pea pikniku. Külalistemajast saab alati hea kõhutäie, kui vaid kohale tulla!
Lisavõimalused ja teenused: 15 karavanikohta, puuküttega leilisaun, 50 kohaline seminarisaal, telkimisplats.
Mihkli Külalistemaja (32 kohta)
Majutus: Kokku 13 tuba, 32 voodikohta. Lisaks kohad telkijatele ja autokaravanidele.
Hinnad: Majutus alates 15 €/in, hommikusöök 5 €/in, telkimine 10 €/koht.
Asukoht kaardil
Läänemaa vaatamisväärsused (10)
Haapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnust hakati rajama 13. sajandil, kui moodustati Saare–Lääne piiskopkond, mille keskuseks Haapsalu sai. Linnuse vanim osa on nn väike linnus ning väärtuslikum osa Toomkirik, mis on suurim ühelööviline kirik Baltikumis. Kirikuga ühendatud ristimiskabelit kutsutakse ka Valge Daami kabeliks, sest just selle kabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel valge naisekuju.
Piiskopilinnuse muuseum tutvustab linnuse ajalugu, eksponeeritud on keskaegsed relvad ja raidkivid. Linnale ja selle ümbrusele saab pilku heita Kellatornist.
Haapsalu raudteejaam
Haapsalu raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub Eesti Raudteemuuseum. Haapsalu vaksal (ehit. 1905-1907) on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele linna esinduslikule majale. Jaamahoone projekt koostati Peterburis ning selle suursugususega rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene kroonitud päid.
Haapsalu vanalinn
Haapsalu vanalinn oma puitpitsiliste majade ja kitsaste mereni suunduvate tänavatega on iga romantiku unistuseks.
Ilon Wiklandi galerii
Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. Ilon Wiklandi Galeriis (www.salm.ee/muuseumid/iloni-imedemaa) on väljapanek kunstniku töödest.
Lihula linnus
Lihula linnuse ehitasid sakslased juba 1242. aastal. 1234-1251 oli Lihula Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Linnus koos selle juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. Linnuse varemetel on praegu lauluväljak ning siit avaneb hea vaade ümbruskonnale.
Matsalu Rahvuspark
Rahvusvahelise tähtsusega märgalal (486 km2) on Läänemere suurim ja liigirikkaim rändlindude pesitsemis- ja rändepeatuspaik. Huvilistele on rajatud linnuvaatlustornid Keemus, Suitsul, Penijõel, Kloostril ja Haeskas. Rahvuspargi keskus asub Penijõe mõisas, mille teiselt korruselt leiate muuseumi.
Noarootsi ja Nõva
Osmussaar ja Osmussaare maastikukaitseala
Osmussaar on Eesti loodepoolseim paik, eripärase maastiku ja huvitava asustuslooga. Pärimuse järgi on siia maetud viikingite peajumal Odin – siit ka saare rootsikeelne nimi Odinsholm. Pool tuhat aastat asustasidki saart peamiselt rannarootslased, seejärel asus siin pool sajandit Nõukogude Liidu sõjaväebaas. Osmussaarelt leiate Läänemaa kõrgeima koha Osmussaare pankranniku.
Ridala Maarja-Magdaleena kirik
13. saj. rajatud Ridala kirik on üks Eesti paremini säilinud keskaegseid kirikuid, mis on ehitatud Lääne-Eestile iseloomuliku ühelöövilise hoonena. Jumalakoda oli pühendatud Maarja Magdaleenale Kirik on püsinud tulest ja sõdadest kahjustamata, pikihoone katusel on tänaseni vanade meistrimärkidega katusekivisid. Kirikus on säilinud seinamaalingute fragmente (arvatavalt 14. saj.), barokk-kantsel (1656, E.Thiele) ja -altar.
Vormsi
Vormsi saar on ajalooline rannarootslaste asuala. Arvatakse, et saarele on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm (tõlkes Madu). Saare külade nimed ja omapärane külaarhitektuur pärinevad rannarootslastelt.
Vormsi Püha Olavi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis ning asub Hullo loodeosas Hakabakanil.
Kirikust loodes asuv Vormsi kalmistu on Eesti omapärasemaid, selle vanemas osas on säilinud hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste.
Saare lõunarannikul asuva Rumpo poolsaare rannaniitude ning Hullo lahe laidude säilitamiseks moodustati 1987. a. botaaniline kaitseala. Rannaniitude jätkuv kinnikasvamine ohustab siin kasvavaid haruldasi samblikuliike (tundrasamblik), laiud on pesitsusalaks paljudele rannikulindude.
