Mida uut saab turismimaastikul koostööprojekti tulemusel näha?

EESTI

► Saatse muuseumis valmis 2022. aasta mais uus püsiekspositsioon „Õgal as'al omma piiri” („Igal asjal on piirid”).
Uue ekspositsiooni kuraator Mairo Rääsk (OÜ Blueray) on öelnud: „Olen veendunud, et Saatse on piiriteema avamiseks parim koht. Juba siia saamiseks tuleb kaks korda ületada Vene Föderatsiooni piir, mis pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on hoopis teistlaadne kogemus. Saatse suurimaks trumbiks on selle väga erilise paiga sümbolväärtus nii otseses kui laiemas tähenduses. Peale tugeva füüsilise piiride tunnetamise kogemuse, aitab Saatse paigana avada ka piiri mõistet vaimsel tasandil.“ Kuna näituse keskmes on setod, on esikohale seatud identiteedi ja kultuuriga seotud piirimõisted ja nende erinevad aspektid. Muuseumi õueekspositsiooni lisandus mobiilirakendusena toimiv maastikumäng „Väigokõnõ Setomaa“, mis viib mängijad rändama Setomaa erinevatesse nulkadesse.

► 1. juulil 2022 avas Eesti sõjamuuseum Virtsu sadamas näitus-installatsiooni „Dessant, mida ei toimunud“.
Näitus-installatsioon tutvustab admiral Johan Pitka lennukat plaani Vabadussõjas maandada 1919. aasta kevadel Heinastes maailma esimene dessant soomusrongiga. Tallinnast teele läinud suur laevastik, pardal meredessantpataljon ja vastvalminud soomusrong Heinaste, pidi ankrusse heitma Virtsus, et oodata jääolude paranemist. Lõpuks jäi dessant Heinaste, lätikeelse nimega Ainaži sadamasillal maabumiseks ebasoodsate asjaolude kokkulangemise ja sõjalise vajaduse kadumise tõttu toimumata, kuid läks ajalukku kui noore riigi sõjaväe julge ja innovaatiline ettevõtmine.
PS! Näitus jääb Virtsu viieks aastaks.

► Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumis kohandas soomusrongi nr 7 „Wabadus“ ümber püsiekspositsiooniks, mis asub sõjamuuseumi välialal Viimsi mõisas.

► Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumis avati aprillis 2022 hüpiknäitus.

► Haapsalu raudtee- ja sidemuuseum tegi korda oma kogus oleva 1943. aastal ehitatud Saksa sõjaveduri.
Muuseumi andmetel on tegemist vanima säilinud laiarööpmelise raudtee auruveduriga Eestis. Muuseumi juhataja Talis Vare sõnul oli vedur enne taastamist üsna kehvas seisus, kõvasti roostes ja mõned detailid olid täitsa pudedad. Teise maailmasõja ajal ehitati 52. seeria vedureid kokku ligi 6300, kuid väga palju sai neid sõjas hukka.

Fotod: Juhan Hepner/ERR
► Orisaares asuva Saaremaa Sõjavara muuseumi juurde ehitati massiivsetest palkidest, samblaga tihendatud ning risttappidega ühendatud mitmekihilise palklaega maa-alune ehitis (metsavenna punker). Muuseumi eestvedaja ja ehitamist juhatanud Margus Sinimetsa sõnul tuli ehitis nii kapitaalne, et peale lihtsalt uudistamise saavad huvilised punkris ka ööbida.
Lisaks renoveeriti GAZ-MM auto, mida nüüd muuseumis näha saab.

► Panga pank on üks Saaremaa tuntumaid turismiobjekte, kus mere kohal kõrguvalt astangult avaneb imeline vaade all lainetavale merele ja maalilisele ümbrusele. Nüüdsest saab lisaks sellele teha väikese retke ümbritseva metsa alla rajatud Panga militaarrajal. Rajaäärest leiab põnevat lugemist maastikul veel nähtavatest sõjaajaloo pärandi jälgedest.

► Muinsuskaitseamet tegi 3D ülesvõtted ja 3D prindi uppunud laevadest: Miinitraaler Delphin (14.10.1917 sõitis Undva nina lähedal miinile ja uppus), Miinitraalerite T-212 Štag (3.08.1941 sõitis Soela väinas miinile ja uppus), Miinitraaler HMS Gentian (uppus Saksa miiniväljal Harilaiu lähedal 17. juulil 1919 miinitraalimisoperatsiooni käigus), Kunar Gullkrona (uppus jaanuar 1941 Hiiumaa rannikul).

► Mitmed sõjaajaloopärandi objektid said uued infotahvlid ja täiendati infrastruktuuri:
- Saaremaal Stebeli Rannakaitsepatarei komandopunkt, Dejevo sõjaväelinnak ja Kübassaare rannakaitsepatarei Karjujärvel ning I MS kaitsekraavid Väikese Väina ääres - paigaldati infotahvlid.
- Osmussaarel 180 mm rannapatarei tulejuhtimistorn ja kaks soomustorni - paigaldati viidad, infotahvlid ja piirded.
- Kudani piiripunkt – taastati tõkkepuu, paigaldati infotahvel ning rajati parkimistasku.
- Spithami radarijaam – paigaldati viit, infotahvel, rajati parkimistasku ning istekoht.

LÄTI

► Olaine Ajaloo- ja Kunstimuuseum parendas muuseumi territooriumile rajatud Esimese maailmasõja teemalist kaitserajatiste elementidega õpperada. Ehitati kaevik, puidust jalakäijate sild, paigaldati valgustus, infostend ja ekspositsioonivitriin.
► Ogres paigaldati kultuuripärandi keskuse "Tīnūžu muiža" juurde interaktiivne infostend, mis annab informatsiooni piirkonna ajaloo ja keskuse ekspositsiooni ning kohapeal toimunud I maailmasõja lahingute kohta. Lisaks teavitab külastajaid muuseumi lahtiolekuaegadest.
► Ieriķi raudteejaama (Drabeši vald, Cēsise piirkond) juurde paigutati binokkel, kus saab vaadata liitreaalsuse abil illustreeritud stseene Cēsu vabadusvõitluste algusest.

► Jūrmala lennujaama lennundusmuuseumi paigaldati I ja II maailmasõja eksponaatide eksponeerimiseks vitriinid.

► Ajaloolises Ezere tollimajas, kus kirjutati 8. mail 1945 alla nn Kuramaa kotti piiratud Saksa armeeüksuste "Kurzeme" (Kuramaa) kapitulatsiooniaktile, avati uus interaktiivne püsiekspositsioon.

► Ventspilsi muuseum parendas parema külastuselamuse saamiseks 46. rannakaitsepatarei rajatisi Ventspilsis.

► Mežgarciemsi paigaldati vaateplatvorm ja infotahvlid, et tutvustada piirkonna sõjalist pärandit läbi viimase 100-aasta.
► Mitmed sõjaajaloopärandi objektid said uued infotahvlid ja täiendati infrastruktuuri: Valka sõjaväepunkrid, Mārciena sõjaväebaas, More park, II maailmasõja ürituste toimumispaik, Mangalsala kindlustused, Olaine Mežaparki I maailmasõja kindlustuste liin, Saulkrastisse II maailmasõja aegsete kindlustuste joon, Saulkrasti I maailmasõja lahingukohad, Salaspilsi memoriaal, Ikšķiles Nāves sala (Surmasaar, I maailmasõja lahingute koht), Nõukogude reaktiivpommitaja IL-28 Skultes jne.