Juurimaa Tall
Perepuhkus, Aktiivne puhkus
ASUKOHT:
Loodna küla, 78113, Märjamaa vald, Raplamaa
Asukoht kaardil
GPS 24°16'19"E, 58°53'50"N
KONTAKT:
GSM: (+372) 5305 9663
GSM: (+372) 5690 5997
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Kristiina Raudnagel ja Eve Raudnagel
Ratsutamiseks ei ole Sa kunagi liiga noor ega liiga vana, liiga suur ega liiga väike, liiga pikk ega liiga lühike!
Juurimaa Tall on südamega tehtud ja südamega hoitud koht lakaga neljajalgsetele ja nende kahejalgsetele sõpradele.
Talu on alates 2009.a. Raplamaal tegelenud maaturismi ja ratsaspordi arendamisega ning eesmärgiks on pakkuda ehedaid elamusi hobuste ja teiste koduloomade seltsis.
Ratsaspordi huvilistele pakutakse treeninguid, matkasellidele ratsa- ja vankrimatkasid ning lastele korraldatakse ratsalaagreid.
Talus nii aiaga piiratud liivaväljak (30×70), kui sisehall ehk maneež (18×65). Lisaks kaunis maastikutakistustega krossirada.
Kõik hobuste ja looduse sõbrad on Juurimaale oodatud tähistama ka erinevaid sündmusi. Võimalus tellida õhtujuhi teenust, piknikukorvi ja kasutada lõkkeplatsi koos grilliga.
Tulge Juurimaale koos pere ja sõpradega külla!
Hea teada! Juurimaa talli hobustel on olnud mitmed rollid ka filmides - näiteks Tanel Toomi „Tõde ja õigus", Sofi Oksaneni „Puhastus“, Elmo Nüganeni „1944“, Eesti-Soome-Rootsi ühistööna valminud filmis „Igitee“ ja Ergo Kulla „Vigased pruudid“.
Asukoht kaardil
Ratsutamiseks ei ole Sa kunagi liiga noor ega liiga vana, liiga suur ega liiga väike, liiga pikk ega liiga lühike!
Raplamaa vaatamisväärsused (9)
Atla mõis
Atla mõis – esmateated ulatuvad muinasaega. 1610. a. ehitatud mõisahoone, on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi. Mõisaväravas asub keraamika töökoda ja kauplus.
Järvakandi Klaasimuuseum
Järvakandi Klaasimuuseum asub Järvakandi keskuses. 19.sajandi tööliselamus saab tutvuda klaasitootmise ajalooga. Klaasikojas on võimalik eelneval kokkuleppel ise klaasipuhumisel kätt proovida. Kohapeal rikkalik valik klaastooteid ka müügiks.
Kuimetsa karstiala
Kuimetsa karstiala asub alevikust paari kilomeetri kaugusel. Ühel Eesti üks suuremal ja ainulaadsemal karstialal leidub mitmesuguseid karstivorme, millest huvitavam on 12 m pikkune ja 8 m laiune kõlakojakujuline koobas. Kevadise suurvee ajal on karstiaugud üle ujutatud. Kohapeal asub karstikoopaid tutvustav skeem.
Mahtra Talurahvamuuseum
Mahtra Talurahvamuuseum kajastab 1858. a. Mahtra sõja sündmusi ja tutvustab 19 saj. talupoegade elu-olu. Lähedal asub 1840. a. ehitatud Atla- Eeru kõrtsihoone, mis on ainuke taoline säilinud talupojakõrts Eestis. See on tüüpiline Juuru kihelkonna talutare oma paekivist reheahjuga, mille suits pääseb õue seina seest olevatest avadest. Seda suitsuvingulist talutoitu on ka ette tellida.
Rapla kirik
Rapla kirik on ainuke Eestimaa kahe torniga maakirik mis alustas oma tegevust 1901.a. Kiriku väga hea orel ja suurepärane akustikaga võimaldavad siin läbi viia iga-aastaseid rahvusvahelisi kirikumuusika festivalide. Kiriku ees on 1923 aastal püstitatud ja uuesti taastatud mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele.
Sillaotsa talumuuseum
Sillaotsa talumuuseum rajati 1982. a. Aleksei Parnabasi poolt. Siia on kogutud ümbruskonna külade elu-olu alates 19. sajandist. Liigirohke dendropark annab ülevaate haruldastest puudest ja põõsastest. Muuseumis õpetatakse noortele erinevaid talutöid ja rahvakombeid ning tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi.
Tohisoo koolituskeskus
Tohisoo koolituskeskus tegutseb endises mõisahoones alates 1993. aastast. Mõisahoone renoveeritud ruumides tegutsevad noorte-ja täiskasvanute huvialaringid. Kaunis mõis asub Keila jõe kaldal ja seda ümbritseb liigirohke park. Mõisapargis asub Baltikumis ainulaadne puudega köetav anagaama tüüpi keraamikapõletusahi, mis meelitab igal suvel siia keraamikuid üle maailma.
Vana-Vigala mõis
Vana-Vigala mõis - üks vanemaid Eestis ja kuulus Uexküllide suguvõsale. Praegune mõisahoone ehitati 1775. a. ja praegu asub siin põhikool. Hoone vestibüüli seina sees asuvad kaks marmorist bareljeefi, mis arvatavasti on pärit Pompei linnast. Mõisahoonet ümbritsevas suursuguses pargis asub laululava, Uexküllide perekonna kalmistu ja näljamüür.
Varbola linnus
Varbola linnus on Eesti ja kogu Põhja-Euroopa suuremaid ning võimsamaid muinaslinnu, mida mainiti juba 13. sajandil. Linnuse pindala on u 2 ha ja seda piirab 576 m pikkune ringvall. Iga-aastased Varbola puupäevad on rahvarohked ja paljud kohapeal meisterdatud puitskulptuurid ilmestavad linnust. Üle tee asuvas metsas on RMK telkimisplats.
