Levikivi talu, kivikoda ja pood
Teematalud, muuseumid, külastuskeskused, Aktiivne puhkus, Külla väiketootjale
ASUKOHT:
Levi küla, 86808, Tori vald, Pärnumaa
Asukoht kaardil
GPS 58°30'16''N, 24°50'46''E
KONTAKT:
GSM: (+372) 5668 0013
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Marina Randväli
Eesti maakivi - aegumatu ilu, kordumatu välimus, vastupidav sajandeid. Tule meie tegemisi uudistama!
Maal on kõik see olemas mida hindame, hoiame ja väärtustame - vanad elutarkused ja aeg mis veereb omasoodu. Siin Soomaa serval on rahu, metsad ja rabad, jõekäärud ja järvesilmad, põllud ja kivid. Ja just tuhandeid aastaid olemise aega endasse talletanud kivid on need, mida me täna liigutame.
Levikivi loodustalu asub Levi külas Pärnumaal, kiviviske kaugusel Soomaa rahvuspargist. Tule meile külla!
► Levikivi kivikoja külastus giidiga
Levikivi kivikoda kutsub vaatama, mida kõike saab valmistada Eesti maakivist ja kuidas väärindada looduslikku kivi nii, et tootmisjääki ei jäägi. Ettetellimisel korraldame ringkäike kivikojas, avatud on käsitööpood. Pakume õpituba, kohvipause ja toitlustust.
► Levikivi kivikoja pood
Disainime maakivist tooteid ning teeme koostööd arhitektide, skulptorite ja raiduritega. Võtame vastu eritellimusi. Kivikoja poest saab osta käsitööna valminud ainulaadseid maakivist tooteid. Müügil meie SoomaamooS ja muud mahehoidised.
Turismiinfo. Kohvipaus.
► Levikivi tallimaja
Oodatud on kõik, kes armastavad kohalikust toorainest traditsioonilist Eesti kööki. Võtame ettetellimisel vastu seltskondi ja gruppe, Soomaa Rahvuspargi ja Tori piirkonna külastajaid. Meie juures on hea pidada töist seminari või koolitust, meeldejäävat motivatsioonipäeva ja tänuõhtut, maalähedast pulmapidu, juubelit, või mõnda muud tähtpäeva. Siin Soomaa serval on selleks ideaalne koht. Ehe maaelu tervitab teid igal sammul.
Organiseerime kõik vajaliku - sõidust söögini ja matkast magamiseni, või nagu meil öeldakse, “sõlenõelast sukapaelteni, seelikutriibud pealekauba.”
► Õpituba "Pannkook ja SoomaamooS"
Levikivil saavad lapsed ise pesast kanamunad võtta, pannkooki teha ja endale laua katta. Mis mari on kuremari? Kus on sookollide kodu, kas nende pannkoogil on SoomaamooS... ? Neile küsimustele saab vastuse Mammuga koos kokates.
Sügiseti valmib talliköögis SoomaamooS. Sellest osasaamiseks tuleks alustada juba hommikul ühise marjulkäiguga rabasse.
► Õpituba "Kivike tasku"
Kivikoja õpitoas saab tutvuda Eesti kivimite ja mineraalidega. Uurime erinevaid kivimeid ja kivistisi. Meisterdame võtmehoidja, kivipilli või kaelaehte. Maalime kividele, mängime väikeste kivikestega ning suurtelt rahnudelt küsime, kes on tegelikult kivikuningas.
► Avatud lastetuba
Mõned matkad on lastele pikad ja igavad, vahel on vaja emmedel-issidel omaette olla... lootsikuga Soomaad avastada või rabas räätsadega rännata. Just siis on lastel tore aega veeta Levikivi talus. Mitmesugused õue- ja tubased tegevused, alates 4-aastastele lastele, perenaise valvsa pilgu all.
► Levikivi metsarada kulgeb läbi sajandite taguse talupärandiga rabametsa, üle turbalõikamise platside ja mööda vana karjateed. Metsaasukaid uurime õpipostide juures. Metsaservas ja karjamaal näeb suurte sarvedega karvaseid mägiveiseid. Iidsetelt tammedelt saab tugevat energiat, kiigul kiikudes kerged mõtted.
Asukoht kaardil
Eesti maakivi - aegumatu ilu, kordumatu välimus, vastupidav sajandeid. Tule meie tegemisi uudistama!
Pärnumaa vaatamisväärsused (10)
Eesti Muuseumraudtee Lavassaares
Eesti Muuseumraudtee Lavassaares on suurim kitsarööpmelise raudtee muuseum Balti Riikides ja üks suurimaid Euroopas, kus on eksponeeritud üle 65 veeremi. Esimene kitsarööpmeline raudtee Eestis avati 5. oktoobril 1896 Pärnu ja Valga vahel. Suvekuudel on käigus muuseumirong ning võimalik on korraldada piknik piknikurongis.
Kihnu saar
Kihnu saar on Eesti suuruselt seitsmes saar. Esimesed inimasutuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha. Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal. Kihnu elanikkond kujunes Saare- ja Läänemaalt ning Muhust tulnud eestlastest. Saarel on elanud ka liivlasi ja rootslasi. Kihnus on tänapäevani säilinud muistne elustiil, rahvarõivad ja pärimused. Külastada tasub muuseumi, kirikut ja tuletorni. Kihnu folkloor, käsitöö ja kombestik kanti 2003.aastal UNESCO pärismuskultuuride maailmanimekirja.
Kurgja Talumuuseum
Kurgja Talumuuseum asub maadel, mis kunagi kuulusid tuntud Eesti ärkamisaja tegelasele C. R. Jakobsonile. Algsed hooned on säilinud või taastatud jooniste järgi. Kõik tööd talupidamises toimuvad ka täna siin nii, nagu neid tehti esivanemate poolt üle saja aasta tagasi. Kurgja talumuuseumis tähistatakse rahvalikke tähtpäevi ja tutvustakse külalistele põllu- ja majapidamistöid 19.sajandist.
Nigula Looduskaitseala
Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid.
Pärnu linn
Pärnu linn on kõrgelt hinnatud puhkusepaik, kuurort ning arvestatav kultuurilinn. Varjulised pargid, kaunis liivarand ja heal tasemel söögikohad, tervisekeskused ning peopaigad pakuvad võimalusi “patareide laadimiseks” nii perepuhkuse pidajale kui seikluste otsijale. Kunsti- ning kultuurihuvilistele pakuvad aastaringseid elamusi arvukad kunstigaleriid, näitused, Uue Kunsti Muuseum, Endla teater ja Kontserdimaja. Maarja-Magdaleena Gildi (www.maarjamagdaleenagild.ee) töökodades on külastajatel endil võimalus kätt proovida erinevates kunsti- ja käsitöö tehnikates. Lastele on suurimaks magnetiks veekeskus ning suvel kindlasti kaunis ja atraktsioonide rikas rand ja rannapark. Avastamisrõõmu pakub Minizoo oma madude ja teiste kahepaiksetega.
Pärnu vallikäär koos sinna disainitud linnamakettidega ja - kaartidega, oma Venuse bastionis asuva sepikojaga ja huvitavate skulptuuridega raamatukogu ees on huvitav nii täiskasvanutele kui ka lastele.
Pärnu-Ikla puhkeala
Pärnu-Ikla puhkeala tähistavaks märgusõnaks on rannikupuhkus. Siin on kaunid rannad, vaheldusrikkad metsad ja avastamisrõõmu pakkuvad rabad. Loodushuvilistele on ettevalmistatud matkarajad Laiksaare lammimetsa, Rae järve äärde ning Kabli rannikule, kus lisaks rannikuloodusele saab lähemat tutvust teha Kabli linnujaama tegevuse ning Kabli RMK looduskeskusega. Pärnu-Ikla puhkealale jääb ka väga mitmekesise loodusmaastikuga Luitemaa Looduskaitseala hõlmates nii rannaniite, soid ja rabasid, luitemännikuid ning metsi. Kaitseala on oma nime saanud siinsete rannaluidete järgi, mille suurimad vormid paiknevad Rannametsas ja ulatuvad kuni 30 m üle merepinna, olles Baltimaade kõrgeimad. Kahe luidete vööndi vahele jääb Tolkuse raba. Via Baltica ääres asuva parkimisplatsi juurest algab 1,5 km õpperada, mille üks haru viib Tornimäe nimelisele luiteharjale, pakkudes meeliköitvat vaadet rabamaastikule, ning teine Tolkuse raba suurima laukani. Kaitseala luitemetsad ning rabad pakuvad suurt rõõmu ka marja- ja seenekorjajatele. Kaitseala rannaniitude ehk rannakarjamaadega saab lähemat tutvust teha Pulgojal, kuhu alla randa suunab vastav viit ning ümbruse nautimiseks on püstitatud vaatlustorn. Taolisi vaatlustorne on siinsetele rannaniitudele loodud veel mitmeid. Piirkonna rannaniidud oma rikkaliku linnustiku ja taimestikuga on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ning nüüdseks on need taasasustatud ka kariloomadega.
Soomaa Rahvuspark
Soomaa rahvuspark on 39 640 hektarit (sellest Pärnumaal 7092 ha) soid, rabasid, ürgmetsi ja jõgesid. Lisaks matkamisele, saad kanuuga sõites või hobumatkal lähikontakte metsiku ja puutumatu loodusega. Piirkond on Põhja-Euroopas ainulaadne oma regulaarsete kevadiste üleujutuste poolest. Enne kaitsealal matkamist on soovitatav läbi astuda rahvuspargi külastuskeskusest, kust saad infot matkaradade ja puhkamisvõimaluste kohta.
Rahvuspark on rahvusvahelise põlislooduse võrgustiku PAN-park liige.
Soontagana maalinn
Soontagana maalinn asub Järve soo lõunaserva soosaarel. Maalinn on olnud mitme sajandi vältel inimestele pelgupaigaks vallutajate eest. Maalinna viinud vaid väga salajane tee läbi soo. Tee olnud vee all ja ainult teadjad inimesed osanud seda mööda linnuse juurde minna. 13 sajandil tegid Soontaganasse mitmeid rüüsteretki sakslased koos liivlaste ja Pihkva venelastega ja samuti rootslased.
Linnusemäge ümbritseb täna kaunis pärandkultuurmaastik – niidud, vanad talukohad ja kiviaiad. Lisaks mõnusale jalutuskäigule ja kaunitele vaadetele ootavad Sind lõkkekohad ja matkaonn.
Tori mõis
Tori mõisa on esimest korda mainitud 1528. aastal. 19. saj. alguses renditi mõis Liivimaa rüütelkonnale meriino lammaste ja tõuveiste pidamiseks. 1854. aastal sai peasuunaks hobusekasvatus. Liivimaa rüütelkond põhjendas hobusekasvanduse loomist kohalikku hobuse hävimisohuga. Hobusekasvatus tegutseb mõisatallides tänaseni. Tori mõisahoonetest on veel säilinud viljaait, viinaköök, taastatud on kõrtsihoone. Tori asulat läbiv Pärnu jõgi on silla lähedale liivakivikaldasse uuristanud 8,5 m pikkuse koopa, mida rahvasuus kutsutakse Tori põrguks. Nagu põrgus ikka, elab ka siin rahvajuttude järgi oma vanapagan.
Tori kirik kui rahva poolt taastatud sõjameeste kirik võiks olla märgitud.
Tõstamaa mõis
Tõstamaa mõis on oma järelklassitsistliku ilme saanud 1876-1877 aastatel toimunud ümberehituste käigus. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum ning mõisa uhkuseks on lae- ja seinamaalingud. Mõisakompleksi kuuluvad lisaks peahoonele veel tall, kutsarimaja, peahoone portikus, kasvuhoone varemed, ait-kuivati, tuuleveski ja tall. Mõisa ümbritseb park, mis rajati XIX sajandi teisel poolel. Tõstamaa mõisas on sündinud silmapaistev teadlane Aleksander Stael von Holstein (1.01.1877 - 16.03.1937), kes oli sanskriti keelte professor ja kateedrijuhataja Pekingi Ülikoolis. 1921. aastast alates on mõisahoones tegutsenud kool. Võimalik on tellida mõisa-ekskursioone
