Toosikannu Puhkekeskus

Seminarivõimalused, Majutus, Aktiivne puhkus, Toitlustamine ja söögikohad, Perepuhkus


ASUKOHT:

Jõeküla küla, 79218, Türi vald, Järvamaa
Asukoht kaardil
GPS 25°4'14'' E, 58°48'28'' N

KONTAKT:

Tel: (+372) 489 8160
GSM: (+372) 5693 5465

KONTAKTISIK:

  • ee
  • en
  • ru
  • fi
  • de

Asukohakirjeldus: Toosikannu Puhkekeskus asub 83 km Tallinnast Türi / Paide poole. Tallinna poolt tulles 78 km posti juurest suunab teeviit paremale.
Toosikannu Puhkekeskus asub metsade keskel ja pakub külalistele täielikku privaatsust. Puhkekeskus ootab külla gruppe, suvepäevi, seminare, sünnipäevi ja pulmi pidama. Talvel erinevates majades kokku kuni 132 kohta, suvel kuni 232 kohta.
Aidamajas on vajamineva tehnikaga varustatud seminariruum max 70-le osavõtjale.
Peamaja I korruse peasaalis saab pidu pidada kuni 120 külalist. Peamajas asub ka Eesti parima hirveliste trofeede kollektsiooniga Jahisaal koos saunaga. Jahisaalis saab 30 inimest seminari läbi viia või saunatada ja õhtut veeta.
Suvepäevadeks mõeldud Grillmajas saab laua taga istuda kuni 120 inimest.
Vene kerisega Saunamaja pakub leili 10-liikmelisele seltskonnale. Lisaks on suitsusaun suvepäevalistele ja Saaresaun kuni 4-le külastajale.

Lisavõimalused: ATV-matkad (olemas 10 ATVd), mootorsaanimatkad, räätsamatkad, laskespordikeskus (jahilasketiir, laskesimulaator), vibulaskmine maastikul, loomavaatlus, ujumisvõimalus, kanuud, kalapüük ja lisaks piiramatu telkimisala. Korraldame ulukisafareid. Seiklusmängud ja matkad meie partnerilt www.360.ee.

Hinnad: Igale sündmusele tehakse eraldi hinnapakkumine.
Toitlustamine: Pakume ettetellimisel maitsvaid roogasid nii väikestele seltskondadele kui suurtele suvepäevadele osalejate arvuga 1500. Meie menüüs on ka lai valik ulukilihatoite.

Toosikannu Puhkekeskuse paketti “Jalgratastega ulukisafari Toosikannu loomapargis” on tunnustatud ökoturismi kvaliteedimärgisega EHE.

Karupahna Puhkemaja (10-12 voodikohta)

Karupahna Puhkemaja on ehitatud 2010.aastal ning asub Toosikannu peakompleksist ligikaudu kilomeetri kaugusel privaatses looduslikult kaunis ajaloolises talukohas. Puhkemaja on sobilik väiksematele seltskondadele puhkamiseks, suvepäevade läbi viimiseks ning mõnusalt aja veetmiseks.

  • Puhkemaja 1.korrusel 2 peretuba – mõlemas 1 lai kaheinimese- ja 1 üheinimese voodi.
  • Puhkemaja 2.korrusel magamistuba – 6 üheinimese voodit.
  • Majas kööginurk kogu vajaliku tehnika ja nõudega.
  • Avatud aatriumiga elutuba, kust pääseb välikaminaga terrassile, mille juures on nii kümblustünn kui ka soome tüüpi kerisega saun.
  • Puhkemaja territooriumil võrkpalliplats sportlikuks aja veetmiseks.

PS! Kuna Karupahna Puhkemaja asub Toosikannu Loomapargi territooriumil ning on ümbritsetud aiaga, siis pääseb Karupahnale vaid läbi Toosikannu põhikompleksi peavärava teistel juurdepääsuteedel on ees väravad ning need on suletud.

Hind: Terve puhkemaja rent R-L 400 €/ööpäev.

Ale-Sepa Puhkekompleks (40 voodikohta)

Ale-Sepa Puhkekompleks on Toosikannu Puhkekeskuse peakompleksist 4 km kaugusel. See eraldi asuv auväärse ajalooga talukoht on renoveeritud puhkekompleksiks, mis asub keset Toosikannu Loomaparki, metsiku looduse keskel. Tihti võib hommikusel ja õhtusel ajal näha kompleksi ümber liikumas põtru ja punahirvi.
Puhkekompleksis asub talumaja, mis on renoveeritud ning kohandatud sündmuste läbiviimiseks kuni 50-le inimesele. Maja I korrusel suur saal ja kööginurk vajaliku inventariga. Lisaks puuküttel kerisega soome saun ning varikatuse all uhke kümblustünn kuhu mahub korraga kuni 6 inimest. Maja II korrusel on 35 inimesele mõeldud seminarisaal kõige vajalikuga.
Lisaks on kompleksis uus majutusmaja, kus mugavatesse tubadesse mahub ööbima kuni 40 inimest. Kõik 20 tuba on kahekohalised ning varustatud pesemisvõimaluse ja tualetiga. Kaks tuba on kohandatud erivajadustega inimestele.

Hind: Majutus 64 € /tuba.

Toosikannu Puhkekeskuse kompleks (180 voodikohta)

Puhkekeskuse kompleksis 180 majutuskohta: 52 kohta Peamajas, 18 kohta Aidamajas, 72 kohta Laagrimajas, 26 kohta Kämpingutes, 10 kohta Saunamajas ja 2 kohta Saare saunas. Lisaks telkimisvõimalused - piiramatul arvul, pesemisvõimalus pesemismajas või saunades.Peamaja teisel korrusel on 14 tuba, kus on kokku 52 voodikohta.

Puhkekeskuse peamajas:

  • 9 tuba on kõigi mugavustega, nendes tubades asub wc ja dušš.
  • 5 toas ööbijatele on ette nähtud üks dušširuum ja tualett, mis asub koridori lõpus.
  • 12 toas on üks lai voodi ning üks kahekordne nari.
  • 2 toas on üks lai voodi.

Hinnad: Kogu kompleksi rent tagab sündmuse läbiviimiseks täieliku privaatsuse. Teie käsutuse on kõik Toosikannu Puhkekeskuses asuvad hooned ja territoorium välja arvatud Laskespordikompleks. Igale sündmusele tehakse eraldi hinnapakkumine.

Asukoht kaardil

Järvamaa vaatamisväärsused (10)

A.H.Tammsaare muuseum

A.H.Tammsaare (1878-1940) muuseum Vargamäel avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut, saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad. 2009. a. renoveeriti muuseumi laut koolitusruumideks ja peamajja valmis uus ekspositsioon. Muuseumi maa-alal paiknevad Järvamaa kultuurihiis, kuhu maakonna kultuuripreemia laureaadid istutavad igal kevadel omanimelise puu ja lastele on metsa äärde rajatud turnimise ala.

PAIDE TURISMIINFOKESKUS
Pärnu 6, 72712 Paide
Tel: +372 385 0400
paide@visitestonia.com
www.jarva.ee/turism

Täpsemalt loe siit

Eesti Piimandusmuuseum

Eesti Piimandusmuuseum 19. sajandi teisel poolel hakati suurt rõhku panema piimanduse arendamisele Eestis. Kuna piima tootmine ja töötlemine on olnud olulise tähtsusega, tekkis vajadus jäädvustada Eesti piimanduse areng ka tulevastele põlvedele. Eesti Piimandusmuuseum Imaveres loodi 1976. aastal, kuid külastajatele avati uksed 2001. aastal. Ette tellides saab muuseumis ise võid valmistada ja leiba küpsetada.

Täpsemalt loe siit

Eesti Ringhäälingumuuseum

Eesti Ringhäälingumuuseum asutati Türil 1999. aastal. Muuseumis on ringhäälingu ajalugu tutvustav püsinäitus esimesest saatekatsest kuni tänapäevani. Võimalik on ette tellida giidituur ning huvitavaid programme (nagu kuuldemänguprogramm „Teeme ise kuuldemängu“ või teleprogramm „Meie uudised“.

Täpsemalt loe siit

Järva-Jaani muuseumid

Järva-Jaani alevis asuvad muuseumid (www.jjts.ee). Kui otsida Eestis suurima muuseumide kontsentratsiooniga alevikku siis on see Järva-Jaani. Alevikust võib leida Tuletõrjemuuseumi, Kinomuuseumi, Vanatehnika varjupaiga ja valla muuseumi. Kõiki neid saab külastada kokkuleppel.

Täpsemalt loe siit

Järvamaa mõisad

Järvamaa mõisadSargvere, Koigi (http://mois.koigi.ee), Albu, Roosna-Alliku (www.roosnaallikumois.ee), Eivere (www.eivere.com), Laupa, Põhjaka mõis (www.pohjaka.ee).
Järvamaa on rikas taastatud ja kasutusel olevate mõisahoonete poolest. Kõikides mõisahoonetes on koha leidnud erinevad ettevõtted - Eivere mõisas konverentsivõimalusega majutusettevõte, Põhjaka mõisas tunnustatud toitlustusettevõte, Sargvere mõisas on koha leidnud muuseum, Albu, Laupa, Roosna-Alliku ja Koigi mõisas asuvad põhikoolid, mis on suveperioodil avatud turistidele. Roosna-Alliku mõisas pakutakse grupitoitlustust mõisainterjööris ja Koigi mõisas on suurepärased konverentsivõimalused, mis ei sega koolitööd.

Täpsemalt loe siit

Kilplaste teemapark

Müüsleri endisesse mõisaparki on rajatud Kilplaste teemapark, mis kujutab endast omanäolist laste ja noorte mängu- ja spordiväljakut, milles enamus objekte ja atraktsioone on seotud kilplaste muistenditega. Avatud on Kilplaste koda, kus pakutakse kilplastele omaseid käelise isetegemise võimalusi.

Täpsemalt loe siit

Norra allikad

Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval.

Täpsemalt loe siit

Paide Vallitorn ja ajakeskus Wittenstein

Paide Vallitorn ja ajakeskus Wittenstein (www.wittenstein.ee). Paide Ordulinnuse rajamist Vallimäele alustati 1265.aastal. Linnuse ehitamisel kasutati kohapeal leiduvat valget paekivi. Esimeseks rajatiseks oli kaheksakandiline kaitsetorn Pikk Hermann. 1993. aastal, Jüriöö Ülestõusu 650. aastapäevaks, ehitati lagunenud Vallitorn uuesti üles ja avati huvilistele. Tornis on 2011 aastal avatud uus püsinäitus „Ajakeskus Wittenstein“, mille loomisel aitasid kaasa Eesti tipptegijad. Näitus viib külastaja ajas rändama viikingite ajast tänapäevani.

Täpsemalt loe siit

Seidla mõisa tuuleveski

18. sajandist pärinev Seidla mõisa tuuleveski on Eesti kultuuriloos üks väheseid hollandi tüüpi tuulikuid, mis on säilinud koos sisseseadega oma algses funktsioonis. Tuulik on haruldane, kuna teist sarnast kogu sisseseadega komplektselt säilinud ja oma autentse välisilme säilitanud tuulikut mandri-Eestis ei kohta. Samuti esindab Seidla tuulik oma algupärandis mõisa tuuleveski tüpoloogiat, paiknedes mõisa südamest veidi eemal nähtaval künkal, milliseid kogu Eesti territooriumil on mõisaansamblites komplektsena säilinud alla 5 eksemplari. Ette tellides pannakse veski tööle ja jahvatatakse jahu, mida on võimalik ka kaasa osta.

Täpsemalt loe siit

Valgehobusemägi

Kõrvemaa maastikukaitsealal asuv Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus kutsub tervislikke puhkehetki veetma nii suvel kui ka talvel. Külastaja kasutuses on huvitava profiiliga valgustatud 3 ja 5 km pikkused suusarajad, liftiga lumelaua ja lumerõngarada, suvel kepikõnni, jalgratta ja matkarajad. Valgehobusemägi on Kõrvemaa üks kõrgemaid tippe (107 m ü.m.p.), kuhu püstitatud 28 m kõrgune vaatetorn.

Täpsemalt loe siit