Jäneda Aidahotell
Seminarid maal, Majutus, Toitlustamine ja söögikohad
ASUKOHT:
Jäneda, 73602, Tapa vald, Lääne-Virumaa
Asukoht kaardil
GPS 59°14'37.8"N, 25°41'01.8"E
KONTAKT:
Tel: (+372) 384 9750
Tel: (+372) 384 9760 (Musta Täku Tall)
GSM: (+372) 5054495
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Majutus, millel on lugu – Jäneda Aidahotell
Kui otsid rahulikku puhkust ajaloolises keskkonnas, siis Jäneda Aidahotell ootab Sind! Endises viljaaidas tegutsev hotell avas uksed 2023. aasta sügisel ja pakub Sulle midagi enamat kui lihtsalt öömaja – siin kohtuvad ajalugu ja kaasaegne mugavus. Kaheteistkümnes hubases toas on oma privaatne vannituba ja kõik vajalik meeldivaks puhkuseks. Hommikusöök on alati hinna sees, et päev algaks mõnusalt.
Hotellis asub ka konverentsiruum, mis sobib ideaalselt väiksemateks koolitusteks ja töökohtumisteks. Vaid jalutuskäigu kaugusel ootavad Sind Jäneda mõisapark, muuseum ja ajalooline mõisahoone.
Musta Täku Tall: Jäneda mõisa tööhobuste talliks 1888. aastal ehitatud hoone on kasutusel suure kõrtsina, kuhu mahub korraga laudade taga pidutsema 350 külalist. Teid ootab ainulaadne miljöö ja maitsvad toidud.
Käsitöökeskus tallihoone teisel korrusel: Suvehooajal avatud mitmekülgse valikuga käsitöökeskus. Lisaks näitus – “Baltikumi portselani ajajoon”, mis annab hea ülevaate Baltikumis toodetud ning maalitud portselannõudest.
Hotell (12 tuba)
Majutus: Jäneda Aidahotellis on 11 kahekohalist ja 1 kolmekohaline tuba. Võimalus lisada lisavoodeid!
Kui teid on rohkem, kui meile mahub, siis leiame koostöös heade naabritega lahenduse.
Hinnad: Tuba alates 99 €/öö kahele inimesele koos hommikusöögiga.
Asukoht kaardil
Lääne-Virumaa vaatamisväärsused (10)
Altja
Altja on vana kaluriküla, kus näeb taastatud Uustalu ja Toomarahva talukomplekse, külakõrtsi, külakiike ja võrgukuure. Vanas rookatuse ja eheda sisekujundusega Altja kõrtsis on võimalik täna proovida maitsvaid eesti rahvustoite. Ümbruskonnaga saab tutvuda 3 km pikkusel Altja loodus- ja kultuuriloolisel õpperajal.
Käsmu meremuuseum
Käsmu küla on ajalooürikutes mainitud esmakordselt 1453. aastal. Legendi järgi olevat küla ristiisaks olnud Kasperi nimeline kapten, kes kord merehädast pääsenuna siia kabeli ehitas. Käsmu küla ehitati välja vahetult enne I Maailmasõda, kui meresõitudega oli kogutud jõukust. Käsmu sai kogu Eestis tuntuks „kaptenite küla“ nime all. Käsmu küla ajalooga saab tutvuda meremuuseumis, mis asub eelmise sajandi lõpul ehitatud kordonihoones. Käsmu on täna ka populaarne sündmuste toimumise koht, siin leiab aset Viru Folk (www.virufolk.ee).
Kiltsi loss ja admiralituba
Kiltsi mõisaansambel on rajatud 18. sajandi lõpul. Aja- ja kultuuriloos on Kiltsi lossil eriline koht – 19. saj. kuulus loss von Krusensternide suguvõsale. Adam Johann von Krusensterni (1770-1846) juhtimisel teostus vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806), mille põhjal koostas ta "Lõunamere atlase". 16. novembril 1995 möödus 225 a. Adam Johann von Krusensterni sünnist ning siis avati Kiltsi lossis admiralile ja õpetlasele pühendatud mälestustuba. 2010. aastal renoveeritud mõisas pälvivad tähelepanu taastatud seina-ja laemaalid, mõisa all paiknevad keskaegsed ruumid ning taastatud Krusensterni rõdu. Mõisa on võimalik külastada ettetellimisel.
Lahemaa rahvuspark
Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, asutatud 1971. aastal Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Praegu hõlmab rahvuspark 72 500 ha, millest kolmandiku moodustab meri. Enamasti seostub Lahemaa mõisakeskustega Kolgas, Palmses, Sagadis ja Vihulas, kaptenite küla Käsmu, kalurite küla Altja või Võsu rannaga. Vähem tuntakse kultuurmaastikuga läbi põimunud loodusväärtusi. Looduses liikumise lihtsustamiseks ja Lahemaa tundmaõppimiseks on rahvuspargi külastaja jaoks rajatud mitmed õppe-ja matkarajad: Tsitre puuderada (0,5 km), Koprarada Oandul (1 km), Viru raba õpperada (3,5 km), Ojaäärse metsarada (3,5 km), Oandu loodusmetsarada (4,7 km), Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km) ja Oandu-Võsu matkarada (9,5 km), mis on osa 79 km pikkusest Aegviitu kulgevast Kõrve rajast.
Neeruti maastikukaitseala
Neeruti maastikukaitseala on ilusa loodusega 1272 ha hõlmav ala, kus metsaga kaetud väikesed piklikud mäed – oosid – vahelduvad väikeste järvedega. Oosid on tekkinud umbes 10 000 aastat tagasi, kui siit taandus jääaeg. Jääaja tuntuim uurija Eestis, geoloog Endel Rähni, on nimetanud Neerutit jääaja muuseumiks. Paiga on tuntuks kirjutanud aga Fr. R. Kreutzwald eesti rahvuseeposes „Kalevipoeg”. Nii retkejuhi juhtimisel kui iseseisvalt seigeldes on siin võimalik läbida nii lühemaid kui pikemaid matkaradasid.
Palmse mõis
Lahemaa rahvuspargi südames asuv Palmse mõis - vabaõhumuuseum on üks unikaalsemaid mõisaansambleid Baltikumis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisaansambel imeilusate parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega annab suurepärase ülevaate Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Külastajatele on avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, eksootiliste lindude ja kaladega palmimaja, romantiline kohvik, rahvuslik kõrts ja 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. See on ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks.
Porkuni paemuuseum
Porkuni paemuuseum (www.paemuuseum.ee) asub Porkuni paisjärve keskel Küngassaarel 15. saj linnusest (1479) säilinud värava- ja vahitornis. Ainukese Eesti rahvuskivi tutvustava muuseumi väljapanek keskendub paekivinäidistele. Muuseumis näeb väljapanekut Eestis leiduvatest kivististest, Kiviaabits tutvustab Eestis leiduvaid kivimeid. Siin asub ka ühe tuntuma paefotograafi Tõnis Saadre fotonäitus paearhitektuurist ja paepaljanditest. Muuseumi vaateplatvormilt avaneb kaunis vaade mõisakompleksile ja ujuvate saartega Porkuni järvele.
Rakvere ordulinnus
Rakvere ordulinnuse säilinud linnusemüürid on pärit 14.-16. saj. Viimasel ajal on linnuse siseruume taastatud ja osaliselt konserveeritud. Ordule iseloomuliku linnustüübi – konvendihoone – ehitamine käis läbi mitme sajandi. Linnuse eeshoovis on täna käsitööliste õu, loomade aedik, Schenkenbergi kõrts ja mitmed keskaegsed atraktsioonid, nagu kahuritorn ja püssirohukelder, kiviheitemasin, häbipost jpm. Kätt saab proovida vibu või ammu laskmises ning mõõgavõitluses. Katsetada saab sepa- ja puusepaametit, voolida savi, lüüa münt, valmistada kulda ning püssirohtu. Konvendihoones on avatud näitused linnuse ja Liivi Ordu ajaloost, relvadest läbi sajandite; külastada saab veinikeldrit, kabelit, piinakambrit, surmatuba ja põrgut, Punaste laternate tänavat, keskaegset pordumaja, astronoomiatuba jpm.
Linnuse vahetusläheduses asub Rakvere linna sümboli, kunagi Tarvanpää linnusele nime andnud tarva kuju, mis püstitati 2002. a. tähistamaks linna 700 a. möödumist Rakvere linnale Lübecki linnaõiguste andmisest (linnaõigused 1302). Kuju mõõdud: pikkus 7,1 m, kõrgus 3,5 m (koos graniitalusega 5 m), sarvede vahe 3,4 m, kaal 7000 kg. Skulptor Tauno Kangro. Graniitalusel on kirjas kuju püstitamiseks annetanud isikute nimed ja olulised andmed Rakvere ajaloost.
RAKVERE TURISMIINFOKESKUS
Lai tn 20, 44308 Rakvere
Tel: +372 324 2734
turism@rakvere.ee
Sagadi mõisakompleks
Sagadi mõisakompleks (www.sagadi.ee) asub Eestimaa põhjarannikul, Lahemaa Rahvuspargi kauni looduse keskel, 90 km kaugusel Tallinnast. Sagadi mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadis saab koguda elamusi kaunist ümbrusest, nautida mugavat majutust, suurepäraseid toiduelamusi ning hubast õhkkonda, aga ka avardada oma teadmisi metsast ja loodusest. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mille muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv koos korrastatud teede, alleede, mõisapargi ja tiigiga. Sagadi mõisnike kunagisele rikkusele pani osaliselt aluse mets. Huvi ja armastus metsa ning looduse vastu laiemalt on läbivaks jooneks kõigis Sagadi tegevustes.
Vao tornilinnus
Torni tüüpi linnuseid esines Eestis 14. sajandil üsna arvukalt. Neid ehitati maa- ning veeteede julgestamiseks ja samuti paikadesse, kuhu ei olnud vaja arvuka meeskonnaga suuri linnuseid. Vao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt 14. sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõisapargi serval, kõrge nõlvaku kaldal. Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on võlvitud. Linnust on võimalik ettetellimisel külastada alates 1991. aastast. I korrusel asub väljapanek linnuse, mõisa ja ümberkaudsete külade ajaloost. Pikemat käsitlust leiab Vao mõisa viimaste omanike von Rennenkampffide perekonnalugu.
