Haanjamehe Taluhotell

Hinni kanjon (ainukene omataoline Eestis) asub Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis, mis on looduspargi rangema kaitsekorraga vöönd. Kanjon on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas on sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja. Liivakiviseintes on jälgi ka looduse loomingust. Kanjoni põhjas on näha mitmeid vee poolt tekitatud uurdeid, on ka väikene allikakoobas.

Täpsemalt loe siit

Võrumaa servas Lasva vallas renoveeriti vana veetorn ja petrooleumihoidla. Vanast veetornist sai Veetorni Galerii, kus paikneb Eestis, arvatavalt ka maailmas, ainulaadne mitmel häälel helisev klavertrepp, seintel paikneb fotograaf Peeter Lauritsa ja ajaloolase Uuno Ojala koostatud piirkonda tutvustav püsiekspositsioon. Vahelael paiknevas vanas veetünnis on igal aastal uus näitus. Torni murukatuselt avaneb kaunis vaade ümbruskonnale ning pimedal ajal saab tähti nautimas käia.

Täpsemalt loe siit

Luhasoo maastikukaitseala paikneb Rõuge vallas Pärlijõe ja Eesti - Läti piiriga külgneval alal. Kaitse alla on ta võetud 1981. aastal kui Lõuna Eesti suurim terviklik ja inimtegevusest peaaegu puutumatu soomassiiv. Kaitseala pindala on ligikaudu 800 ha. Huvipakkuvad on soos esinevad 15 mineraalmaasaart. Soos on kolm (Mustjärv, Tiksijärv, Püksijärv) vaese elustikuga järsukaldalist rabajärve. Suurem osa Luhasoost on puis-laukraba ja kaetud rabataimkattega. Maastikukaitsealal matkamiseks on rajatud laudtee.

Täpsemalt loe siit

Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal asuvad devoni liivakivipaljandid Härma Mäemine ja Härma Alumine müür tasuvad vaatamist. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür, mis laiub Härma küla all, on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand (43 m). Lausalist paljandit on näha 19 m, paljandi pikkus on 150 m. Härma Alumine müür ehk Kõlksniidu müür on 20,5 m kõrgune kalju ning Piusa ürgoru üks kaunimaid. Tema mitmevärviliste murranguliste kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri. Härma Alumisel müürimäel on vändatud väike lõik filmist "Libahunt".

Täpsemalt loe siit

Rogosi mõis on vana kastell-tüüpi mõis, mis asub Haanja kõrgustikul nelja järve vahelisel alal Ruusmäe külas Võrumaal.

Täpsemalt loe siit

Rõuge Ööbikuorg on üks Eesti kaunemaid paiku – sügav ja salapärane org, kus laulavad ööbikud ja allikad voolavad läbi roheliste nõlvade. Siin kohtuvad loodus, ajalugu ja nutikas tehnika: orus saab näha töötavaid vesioinaid, uudistada hüdrotöökoda-muuseumi ning ronida kõrgusesse Pesapuu torni, kust avaneb vaade kogu ürgorgu ja seitsmele järvele.

Täpsemalt loe siit

Seto Muuseumitarõs on võimalik tutvuda Obinitsa kandi setu pere elu, kommete ja tavadega aastatel 1920-1940. Tubamuuseumi sisustus on kokku pandud ümbruskonna küladest kogutud esemetest. Ainulaadne on muuseumis setu naiste käsitöökogu: peened värvilised pühaserätid, ilukäterätid ja rahvariided. Külalistel on võimalus tellida setu käsitöö õppusi, seto leelokoori. Ettetellimisel koostöös Seto Seltsimajaga on võimalik maitsta setu roogasid.
Tsässonad – Setomaal oli peaaegu igas külas oma kabel, mida siin kutsutakse tsässonaks. Tavaliselt olid need puust väikesed ehitised, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona katusel oli väike rist. Meremäe vallas oli 2002. a seisuga 11 tsässonat. Osad neist on säilinud ammusest ajast, osa uuesti üles ehitatud või remonditud: Võmmorski (1999. a).

Täpsemalt loe siit

Baltikumi kõrgeim punkt Suur Munamägi (318 m, jalamilt 62 m) asub Haanja küla lõunaosas, Võrust 18 km lõunas. Mäe tipus olevas 29 m kõrguses 1939. a valminud ja 1969. a renoveeritud vaatetornis on püsinäitus. 2005. aastast on tornis lift.
Haanja looduspark (pindala u 17 000 ha) asub Haanja kõrgustikul ja on moodustatud Eesti ja kogu Baltikumi kõrgeima piirkonna kaitseks. Lisaks kaunitele kuppelmägedele, sügavatele orgudele ja maalilistele väikejärvedele on siin säilinud põliskülad, vanad kombed ja kultuuritraditsioonid.
Looduspargis asub Vällamäe matkarada. Vällamäe kõrgus merepinnast on 304 m. Suhteliselt kõrguselt on Vällamägi Eesti kõrgeim. Rada kulgeb mööda Vällamäe nõlvasid, mille kalle on kohati 35-40 kraadi. Raja külastaja võib meeldiva üllatusena leida põliste kuuskede vahelt maalilise matkamaja.

Täpsemalt loe siit

Urvaste kirik, ehitatud 13./14. saj, on üks vanemaid sakraalehitisi maal. Arhitektuuritüübilt on kirik ainuke basiilika Eesti maakirikute seas. Ajalooliselt on säilinud tellismüürid, mis on pärit 15. saj. Praegune kirik ehitati Antsla mõisniku Peeter Uexkülli algatusel. Kirik on korduvalt kannatanud sõdades ja on restaureeritud 16. ja 17. sajandil. Altarimaal on aastast 1885 ja autoriks C.Walther. Orel on vendade Kriisade töö aastaist 1937-38. Kirikukellad 1832.
Urvaste ürgorg - jää sulamisvete poolt uhutud pikk ja kitsas org. Oru pikkus on 15 km ja kallaste kõrgus on umbes 40 m. Suur osa orust ja haruorgudest on mattunud hilisemate setete alla (peamiselt moreensetted). Ürgoru põhjas asuvad Eesti tüüpilisemad orujärved Uhtjärv ja Lõõdla järv.

Täpsemalt loe siit

Vastseliina vallas Vana-Vastseliinas asub 14. saj pärit piiskopilinnus. Linnus rajati Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt, tänu ümberehitustele ja laiendustele kujunes see võimsaks piirilinnuseks. Lõplikult hävitati linnus Põhjasõjas (1702) venelaste poolt. Keskajal oli Vastseliina linnus tänu imettegevale ristile katoliku maailmas tuntud palverännakute sihtkohana. Linnusevaremete kagutornis on vaateplatvorm.
Vastseliina piiskopilinnuse juures asuva Piiri kõrtsi vastas on avatud renoveeritud endises sepikojas linnuse muuseum, kus võtab teid vastu ja tutvustab kindluse ajalugu keskaegses riietuses daam, võite tutvuda linnuse maketiga, proovida raudrüü raskust, uurida infostende. Siit saab ka turismiinfot piirkonna vaatamisväärsuste ja tegevuste kohta. Muuseum pakub põnevaid keskajateemalisi ekskursioone ning teemaõhtuid.

Täpsemalt loe siit

Mõniste Muuseumis saab vanaaegsete esemetega töötada: puurida, saagida, kedrata, kangast kududa, pesu vaalida, köit või nööri valmistada. Õppida kuidas puud-põõsad aitasid vanasti valu ja viha vastu, kaitsesid kurja silma või õnnetuse eest. Otsida nõiavitsaga kaevukohta. Sõita perega hobumatkale. Vaadata saab tsaariaegse ja eestiaegse talu hooneid ja esemeid.
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Võrus tutvustab emotsionaalse ekspositsiooni ja 19. sajandi interjööride kaudu eepose "Kalevipoeg" looja Fr. R. Kreutzwaldi (1803–1882) elu ja loomingut. Kreutzwaldi elumajas on täiuslik interjöörekspositsioon "Arsti ja kirjamehe korter 19. saj 60.–70. aastail". Kõrvalhoones saab põhjaliku ülevaate Lauluisa elust ja loomingust. Aidas on väljapanek Fr. R. Kreutzwaldi teoste tõlgetest ja kordustrükkidest. Muuseum asub Kreutzwaldile kuulunud majavalduses, kus Fr. R. Kreutzwald elas koos perega aastail 1833–1877, töötades Võrus linnaarstina aastatel 1881–1890 ja 1899–1900.

Täpsemalt loe siit