Metsakuurorti Puhkekeskus

Atla mõis – esmateated ulatuvad muinasaega. 1610. a. ehitatud mõisahoone, on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi. Mõisaväravas asub keraamika töökoda ja kauplus.

Täpsemalt loe siit

Järvakandi Klaasimuuseum asub Järvakandi keskuses. 19.sajandi tööliselamus saab tutvuda klaasitootmise ajalooga. Klaasikojas on võimalik eelneval kokkuleppel ise klaasipuhumisel kätt proovida. Kohapeal rikkalik valik klaastooteid ka müügiks.

Täpsemalt loe siit

Kuimetsa karstiala asub alevikust paari kilomeetri kaugusel. Ühel Eesti üks suuremal ja ainulaadsemal karstialal leidub mitmesuguseid karstivorme, millest huvitavam on 12 m pikkune ja 8 m laiune kõlakojakujuline koobas. Kevadise suurvee ajal on karstiaugud üle ujutatud. Kohapeal asub karstikoopaid tutvustav skeem.

Täpsemalt loe siit

Mahtra Talurahvamuuseum kajastab 1858. a. Mahtra sõja sündmusi ja tutvustab 19 saj. talupoegade elu-olu. Lähedal asub 1840. a. ehitatud Atla- Eeru kõrtsihoone, mis on ainuke taoline säilinud talupojakõrts Eestis. See on tüüpiline Juuru kihelkonna talutare oma paekivist reheahjuga, mille suits pääseb õue seina seest olevatest avadest. Seda suitsuvingulist talutoitu on ka ette tellida.

Täpsemalt loe siit

Rapla kirik on ainuke Eestimaa kahe torniga maakirik mis alustas oma tegevust 1901.a. Kiriku väga hea orel ja suurepärane akustikaga võimaldavad siin läbi viia iga-aastaseid rahvusvahelisi kirikumuusika festivalide. Kiriku ees on 1923 aastal püstitatud ja uuesti taastatud mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele.

Täpsemalt loe siit

Sillaotsa talumuuseum rajati 1982. a. Aleksei Parnabasi poolt. Siia on kogutud ümbruskonna külade elu-olu alates 19. sajandist. Liigirohke dendropark annab ülevaate haruldastest puudest ja põõsastest. Muuseumis õpetatakse noortele erinevaid talutöid ja rahvakombeid ning tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi.

Täpsemalt loe siit

Tohisoo koolituskeskus tegutseb endises mõisahoones alates 1993. aastast. Mõisahoone renoveeritud ruumides tegutsevad noorte-ja täiskasvanute huvialaringid. Kaunis mõis asub Keila jõe kaldal ja seda ümbritseb liigirohke park. Mõisapargis asub Baltikumis ainulaadne puudega köetav anagaama tüüpi keraamikapõletusahi, mis meelitab igal suvel siia keraamikuid üle maailma.

Täpsemalt loe siit

Vana-Vigala mõis - üks vanemaid Eestis ja kuulus Uexküllide suguvõsale. Praegune mõisahoone ehitati 1775. a. ja praegu asub siin põhikool. Hoone vestibüüli seina sees asuvad kaks marmorist bareljeefi, mis arvatavasti on pärit Pompei linnast. Mõisahoonet ümbritsevas suursuguses pargis asub laululava, Uexküllide perekonna kalmistu ja näljamüür.

Täpsemalt loe siit

Varbola linnus on Eesti ja kogu Põhja-Euroopa suuremaid ning võimsamaid muinaslinnu, mida mainiti juba 13. sajandil. Linnuse pindala on u 2 ha ja seda piirab 576 m pikkune ringvall. Iga-aastased Varbola puupäevad on rahvarohked ja paljud kohapeal meisterdatud puitskulptuurid ilmestavad linnust. Üle tee asuvas metsas on RMK telkimisplats.

Täpsemalt loe siit