Cantervilla Loss

Väikese Taevaskoja liivakivipaljand on ligi 190 meetrit pikk ja 13 meetrit kõrge ning selle ülesvoolupoolsest servast voolab välja Emaläte. Ahja jõe kõige kõrgemaks paljandiks on Suure Taevaskoja liivakivipaljand, mille maksimaalseks kõrguseks on 24 meetrit.
Suur Taevaskoda olnud kauges minevikus ohverdamiskoht. Kärestiku serval on suur rändrahn - Nõiakivi ehk Salakuulaja kivi. Kiidjärvel asub RMK looduskeskus, kust saab suviti infot Kiidjärve-Kooraste puhkeala ja ümbritsevate matkaradade kohta. Ahjal püüavad pilku aristokraatlik mõisahoone ja Väikese Illimari rajad.

Täpsemalt loe siit

Kanepi asula tekkis 1675. a paiku ning on olnud piirkonna olulisemaid kultuuri- ja hariduskeskusi. Kanepis asus Eesti esimene teadaolev kihelkonnakool ning 1868. a. asutati Kanepis lauluselts, kelle eestvõttel ehitatud seltsimaja on üks Eesti vanimaid seltsimaju. Kanepi vanemate ehitiste hulka kuulub ka siinne maakivist kirik. Kanepi kalmistul asub kujur Weizenbergi skulptuur “Lootus”.

Täpsemalt loe siit

Meenikunno on suhteliselt noor raba, sellepärast leidub siin arvukalt rabasaari, millest suurimad on Kamarusmägi, Tundipalu mäed ja Pikksaar. Rabaserval on vaatetorn, mille juurest saab alguse ringikujuline matkarada, mis koosneb 2,4 km pikkusest laudteest ja 3,4 km pikkusest metsarajast. Infotahvlitega tähistatud rada viib läbi erinevate rabatüüpide ja möödub rabajärvedest. Siinsamas asuvad lähestikku veel kaks täiesti erineva iseloomuga järve: Valgejärve peetakse kõige läbipaistvama veega järveks Eestis. Suveti on vee läbipaistvus kuni 8 meetrit. Kõrvalolev Mustjärv on üks Eesti tumedaveelisemaid.

Täpsemalt loe siit

1909.a valminud Mooste mõisa kahekorruselisel heimatstiilist inspireeritud peahoonel on kiltkivikatus ja arvukad ärklid, karniisid ning keerukad ja dekooririkkad detailid. Mooste mõisakompleksi uhkuseks peahoone kõrval on ka suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Enamik neist on valmistatud maakikivist ning kaunistatud tellistega. Terviklikus mõisakompleksis on dekooririkkad ja vaatamisväärsed: mõisa kõrvalhooned, väravad, müür ja kellatorn. Eriti erakordne ja kaunis on mõisa viinavabrik, kus värskelt renoveeritud hoones tegutseb Eesti Fototurismi Keskus.

Täpsemalt loe siit

Piusa koobaste unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. 2010.aastal avatud Piusa Koobaste Külastuskeskus (www.piusa.ee) Orava vallas on väravaks Piusa koobastiku looduskaitsealaga tutvumiseks. Külastuskeskus tutvustab Piusa koobaste ajalugu, nahkhiirte elu, juhatab giidiga koobaste külastust ja ringkäiku 1,4 km õpperajal.

Täpsemalt loe siit

Põlva tekkis 15. sajandil kaubateede ristumiskohale ehitatud kiriku ümber. Põlva linn, üle 6400 elanikuga, paikneb Orajõe ürgorus, kuid koht, mida tunnevad väga paljud inimesed nii Eestimaalt kui ka kaugemalt, on Intsikurmu. Eelkõige tuntakse seda tänu laulupeo-traditsioonile. Teadupärast peeti esimesed laulupühad Eestimaal aastatel 1855 ja 1857 just Põlvas. 1858. a. toimus siin esimene Võrumaa laulupäev. Põlva järve rannas on mõnus ujumiskoht, jalutusrajad ja puhkekohad.
Põlva kirik on vana Võrumaa vanim, ehitatud pärast Kirumpää lossi valmimist 1226. Praegune torniosa on pärit just sellest ajast, juurdeehitused on toimunud 17. ja 19. sajandil. Arvatavasti on Põlva kirik olnud algusest peale kiviehitis ja asub vanal vundamendil.

Täpsemalt loe siit

Vana Tartu-Võru maantee ajalugu ulatub ajalooallikate teatel vähemalt Rootsi aega. Tee muudab unikaalseks muutumatuna säilinud teejoon koos vahelduva maastiku ning teeäärsete muuseumidega.
Postitee pakub meeldivaid hetki matkahuvilistele, tee äärde jäävad neli erinevat matkarada – Tilleoru, Penijärve, Voorepalu ja Väike-Palojärve.
Põlva Talurahvamuuseum asub Postitee ääres Karilatsi külas. Tüüpiline vallakeskuse hoonestus kujunes siin välja 19. sajandi lõpul. 5 ha suurusel territooriumil on võimalik näha kohtumaja, koolimaja, vallamaja koos kõrvalhoonetega, sepatalu ja hollandi tuulikut. Eksponeeritud on vanu põllutöömasinaid ja sõidukeid.
Eesti Maanteemuuseum Postitee ääres Varbusel on endine postijaam, mis on ainus terviklikult säilinud postijaamakompleks Eestis. 1000 m2 suuruses masinahallis on eksponeeritud nii aegade jooksul Eesti teedel sõitnud masinad kui ka tehnika, millega teid rajati. Uus näitusekeskkond Teeaeg on ajas ja ruumis lahtirullitud tee, kus külastajad saavad teha ajarännaku alates sooteest tänapäeva teeni, sõita postitõllaga, laste jaoks on huvitav liikluslinnak.

Täpsemalt loe siit

Võhandu jõele, omaaegse mõisa, kiriku ja paberi­manufaktuuri juurde tekkis vabrikuasula XVIII sajandi keskel. Tänaseks on Räpinast kujunenud ligikaudu 3000 elanikuga turvalise, sõbraliku ja looduslikult kauni keskkonnaga aedlinn. Klassitsistlikus stiilis Sillapea loss (1842) moodustab koos suurepäraselt kujundatud pargi, iluaedade ja paisjärvega Eesti ühe ilusama mõisaansambli. Pargis on üle 300 liigi puid ja põõsaid. Lossis asub Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum. Ümber Räpina kulgeb matkatee, mis viib rändaja kohtuma põneva ajaloo ning paeluva loodusega.

Täpsemalt loe siit

Põlvamaa kaguossa jääb osa Setomaast. Setud on omapärane läänemeresoome rahvakild, kes elades Vene tsaaririigi koosseisus, suutsid säilitada oma muistse keele ja kombed. Setomaale tasub sõita siis, kui on toimumas mõni setude pidustus, teha kindlasti peatus Seto Talumuuseumis ja sealses Tsaimajas, nautida seto toitu ning siis sõita läbi Saatse saapa Saatse Seto muuseumisse.
Värska - see on väike sadam, kool, sanatoorium, Veeparadiis, õigeusu kirik, seto kultuuri keskus. Lauluväljak, kus toimuvad kohalikud laulupäevad. Värskast ja tema ümbruskonnast saadakse looduslikku mineraalvett.

Täpsemalt loe siit

Võhandu jõgi on Eesti pikim - 162 km, lätted asuvad Otepää kõrgustikul. Jõe ürgsem osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Kaitseala 38-st paljandist on suuremad ja maalilisemad Põdramüür (16,2 m kõrge),Viira veskimüür (16,5 m), Sõjatare, Kalmate müür ja kõige kõrgem Tsirgu müür (17,1 m).

Täpsemalt loe siit