Tammemäe Vesiveski

Vana Elistvere mõisapargi baasil Elistvere järve ääres, sündis 1997. aastal Elistvere loomapark , kus on võimalus tundma õppida kodumaiste looma- ja linnuliikide esindajaid. Tutvuda saab Euroopa piisonite, kitsede, põtrade, karu, ilveste, metssigade, kährikute, rebaste jt. loomadega, kellele säilitatakse võimalikult looduslähedased elutingimused. Mõisapargis asuvad ka näriliste uurimise keskus, 2 looduse õpperada ja linnuvaatlustorn.

Täpsemalt loe siit

Kolme maakonda (Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa) ulatuval Endla looduskaitsealal (8162 ha) säilitatakse Eestile tüüpilist, kuid mujalt Euroopast juba kadumas olevat metsa-ja soomaastikku. Kaitsealale on rajatud mitu erineva pikkusega looduse õpperada. Neist 1,3 km pikkune Männikjärve raba õpperada kulgeb mööda laudteed. Siin saate ülevaate tüüpilisest rabamaastikust ning sellele iseloomulikust taimestikust.
Looduskaitsealal asuvad ka Eesti suurimad, Norra-Oostriku allikad. Siin olevast vaatetornist, mis pidi olema Vanemuise kasutütre Juta erilise kaitse all, saab jälgida Endla järve linnurikkust. Looduskaitseala keskus asub endise Tooma sookooli hoones.

Täpsemalt loe siit

Kääpal tegutseb Kalevipoja Koda, mille koosseisus on Kalevipoja muuseum, Kratiküla ja Metsateater. Muuseumis saab tutvust teha piirkonna ajaloo, Eesti lähiajaloo ja Kalevipoja temaatikaga. Kratid on oma olemuselt head tegelased, kes väikeste krutskitega üritavad nii lastele kui täiskasvanutele meelde tuletada vanade eestlaste traditsioone, uskumusi ja tavasid. Krati seikluspark pakub põnevust ja väljakutset maa ja taeva vahel.

Täpsemalt loe siit

Kassinurme mäed on mandrijää sulamisel tekkinud oos-mõhnastik. Omapärast maastikku on seostatud Eesti rahvuseepose kangelase Kalevipojaga. Linnamägi kujutab Kalevipoja sängi, olemas on ka Kalevipoja silmapesukauss. Kassinurme mägedesse on rajatud õpperada huvitavatest looduslikest ja ajaloolis-kultuuriloolistest vaatamisväärsustest. Siin asub ka vana kultuseplats ohvrikividega, kus toimus loitsimine. Kassinurme on kujunenud viimaste aastate üheks kütkestavamaks vabaõhuürituste paigaks.

Täpsemalt loe siit

Vooremaa pärl Kuremaa asub looduslikult vaheldusrikkas ning kaunis kohas, mille teeb omanäoliseks Kuremaa lossikompleks ja iidne lossipark. Kuremaa puhkealal on suvel populaarseks kohaks järv koos rannaga, lisaks Kuremaa rannahoone. Suurepärane vaade avaneb renoveeritud Kuremaa tuulikust, mis on külastajatele avatud suveperioodil.

Täpsemalt loe siit

Kogu pere mängumaa Vudila on Lõuna-Eesti suurim mängumaa, kuhu on oodatud kogu pere. Siin leiavad tegevust nii pisipõnnid, koolilapsed kui ka ema ja isa. Mängumaal on vabaõhu mänguväljakud erinevate atraktsioonidega nagu näiteks: kiiged, liumäed, turnimisatraktsioonid, batuuttakistusrada, benjibatuut, elektriautod, ATV-d, bassein liumäega, areupaadid, vesirattad, minigolf jm. Kohapeal saab püüda forelli ja toimub toitlustamine. Talvisel ajal muutub Vudila imeliseks jõulumaaks.

Täpsemalt loe siit

Rahvakirjanik O. Lutsu poolt kuulsaks kirjutatud Palamuse on 1234.a. esmamainituna üks vanemaid kihelkondi Eestis. Palamuse kultuurikompleksi kuuluvad Püha Bartholomeuse kirik keskaegsete hauaplaatidega ja J. D. Neuhauseni poolt valmistatud puuskulptuuridega, kihelkonnakoolimuuseum 1873. a. ehitatud koolimajas, nüüdseks renoveeritud pastoraadihoone ja kirikumõisa ait, apteek, vesiveski veskijärvega, Goldbergi villa ning ja iidne kirikupark laululavaga. 
Kultuurikompleksi kuulub veel Rehe-Möldre ait, kus asub Palamuse Klaasikoda. Klaasikojas saab tutvuda klaaspärlite ja klaasmaalide keskaegsel viisil valmistamisega. Ettetellimise korral saab ka ise kõigis tegevustes kaasa lüüa.

Täpsemalt loe siit

Kauni ja hulgaliselt puhkusevõimalusi pakkuva Peipsi järve kaldal paikneb Mustvee linn oma viie tegutseva kirikuga (Apostel Nikolai Õigeusu kirik, Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik, Vanausuliste kirik, Eesti Evangeelne Luteriusu kirik ja Betaania koguduse pühamu). Külastada saab Mustvee vanausuliste muuseumi. Vaatamisväärsuseks on Raja 8 km pikkune tänavküla ja Rajaküla vanausuliste klooster koos kellatorniga. Viimane on tegutsev pühakoda, kus 19.saj. lõpul pani Gavriila Frolov aluse ikoonikirjutajate koolkonnale. Tema enese ja ta õpilaste tööd kaunistavad vanausuliste pühakodasid kõikjal maailmas.

Täpsemalt loe siit

Põltsamaa loss ehitati 1770. a. endise linnuse varemetele. See oli esinduslik rokokoostiilis sisekujundusega kolmekorruseline loss, mida peeti sel ajal ilusaimaks Balti riikides. Loss hävis 1941.a. ja selle renoveerimist alustati 1970.
Lossihoovis asub Põltsamaa muuseum, mille Põltsamaa ajalugu tutvustavas kollektsioonis on tähtsal kohal fotod rokokoostiilis lossist. Lisaks asuvad lossihoovis veel veinikelder, kus saab degusteerida Põltsamaal valmistatud veinisorte, käsitöökoda, Eesti pressimuuseum, Kesk-Eesti kunstigalerii pART ja kunstiäri, Põltsamaa Käsitööseltsi värkstuba ja Lossi restoran.
Põltsamaa roosiaia rosaariumis, mis on oma kollektsiooni suuruse poolest Baltikumi suurim, kasvab üle 3000 roosiistiku, kollektsioonis on ligi 900 erinevat roosisorti. Sõpruse pargis on muude skulptuuride hulgas nüüdsest ka kündva Kalevipoja kuju.

Täpsemalt loe siit

Vooremaa maastikukaitsealal (9932 ha) asub 18 selgekujulist voort, pikkusega 2,5 - 5 km, laiusega 0,5 - 0,8 km ning kõrgusega 20 - 40 meetrit ning nende vahel kümmekond kaunist pikergust järve. Vooremaa on rohkem kui ükski teine paik Eestis seotud meie rahvuseepose kangelase Kalevipoja lugudega. Rahvasuus kutsutakse vooresid Kalevipoja künnivagudeks. Saadjärve ääres Äksi külas asub Saadjärve Looduskeskus, kus jagatakse Voore maastiku alast teavet. Samas asub ka Soomepoiste tubamuuseum.

Täpsemalt loe siit