Lahepere Villa

Harjumaa muuseumis on kogu Harjumaast ülevaatlik püsinäitus "Harju elu", mis käsitleb Harjumaad muinasajast kuni 1994. aastani. Näitusel on eksponeeritud fotosid, dokumente ja esemeid üle kogu Harjumaa. Külastajate kasutada on eesti-, vene-, soome-, inglise ja saksakeelse tekstiga audiogiidid.
Harjumaa suurim keskaegne maakirik on Keila Miikaeli kirik, mille ehitamist alustati 14. sajandil. Liivi sõjas sai kirik kannatada, kuid taastati 16. sajandi lõpuks. Praegune pseudogootilik torn pärineb 1851. aastast. Kirikuaias on näha ratasriste ja ümbruskonna mõisnike klassitsistlikus ja neogooti stiilis matusekabelid.

Täpsemalt loe siit

Jägala juga (kõrgus 8 m) on Eesti jugadest üks kõrgemaid ja veerohkemaid. Langev vesi on aastatuhandete jooksul kulutanud klindiserva, mille tulemusel on tekkinud ligi 300 m pikkune ja 12 - 14 m sügavune järskude kallastega org. Siit pärineb vanim kirjalik teade vesiveskist Eestimaal (13. sajandi algus). Joa võimsusest saab parima ettekujutuse kevadise ja sügisese suurvee ja talviste jääpurikate aegu kui tekib massiivne jääsein.
Keila juga on Eesti suuruselt teine juga, kus vesi langeb 6,1 m kõrguselt ning on 60-70 m lai. Koos Keila-Joa pargi ja mõisaga moodustub huvitav ja mitmekesine kompleks.

Täpsemalt loe siit

Kõrvemaa maastikukaitseala (pindala 12961 ha) asub Jägala jõe ülemjooksu ning Mustjõe alamjooksu vahel, hõlmates suuri asustamata metsa- ja rabamassiive, oose, järvi ning jõgesid. Kõrvemaa pakub erakordselt kaunis looduskeskkonnas mitmekülgseid võimalusi puhkuse ja vabaaja veetmiseks.
Kõrvemaa südames paiknev Aegviidu hakkas arenema 17. sajandil Tallinn - Tartu tee äärde rajatud postijaama ümber. Vaheldusrikka reljeefiga metsade- ja järvederohkesse paika rajasid aadlikud oma suvilaid. 19. sajandi lõpul, pärast Tallinn - Peterburi raudteeliini rajamist kujunes Aegviidu tallinlaste armastatud väljasõidukohaks, hiljem ka matka- ja suusakeskuseks. Säilinud on algupärased, rohke puitdekooriga jaamahooned ja veetorn.

Täpsemalt loe siit

Dünamünde tsistertslastele kuulunud Padise klooster on Lääne-Harjumaa üks tähelepanuväärsemaid kultuurimälestisi. Klooster pärineb 1317. aastast ja selle õitsenguajal kuulusid kloostri omandusse valdused Lõuna-Soomes (praeguse Helsingi ümbruses), Porvoos, Sipos ja Pernajas. 1558. Aastal, enne Liivi sõja algust, võeti klooster Ordu valdusse, vennaskond saadeti laiali ja klooster muudeti sõjaväekindluseks. Liivi sõja käigus läks klooster üle rootslastele. 1622. aastal annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Padise kloostri Riia toomhärrale Thomas Rammile teenete eest Liivi sõjas ning Rammid elasid kloostri ruumes kuni 18. sajandi lõpuni, mil klooster välgust süüdatuna varemeteks põles.

Täpsemalt loe siit

Paldiski on nii Peeter I kui nõukogude-aegsete militaarrajatiste ehe näide. 1715. aastal otsustas Põhjasõjas Eesti vallutanud Venemaa tsaar Peeter I rajada siia heade looduslike tingimuste tõttu sõjasadama ja merekindluse. Algselt Rogerwieki nime kandnud sadam sai 1762. aastal nimeks Baltiiski Port (Балтийский Порт) ehk Balti sadam. 1718. aastal pandi alus 5 bastioniga Peetri Kindlusele (Muula mäed), mille vallikraavid on paesse raiutud. Peeter I kavatses ka rajada kindluse juurest kivimuuli Väike-Pakrile. Planeeritud muulist valmis 2 m kõrgune ja 380 m pikkune lõik, mille meri on uhtunud tänapäeval Muula mägedest hästi jälgitavaks madalikuks.
Pakri poolsaare rannikul kerkib klindijärsak, iseloomulikud on loopealsed, võsastunud puisniidud ja lehtmets. Pakri panga vaateplatvormi juures lõpeb Balti klindi mandriosa. Pakri poolsaart ümbritseva pankranniku kõrgeim lõik ulatub Pakri neemel 25 meetrini, kus astangu ülemised kihid on ordoviitsiumi lubjakivid, alumised ordoviitsiumi ja kambriumi liivakivist ning kiltsavist. Pakri pank on Balti klindi üks efektsemaid osasid tõustes vahetult merest. Neeme põhjatipust laskub Pakri juga.

Täpsemalt loe siit

Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik, kus 74 km2 suurusel alal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paarituhande aasta taha. Rebalas on näha iidne põllumajandusmaastik, muinaspõllud on umbes 2000 aasta vanused, mille jälgi võib leida põldude läheduses paiknenud põllukivihunnikute ja põllupeenarde järgi. Muistsetest põllupeenardest on aegade jooksul kujunenud kiviaiad. Rebala muuseumi kõrval on näha Eesti vanimad ja esinduslikumad kivikirstkalmed, mis on rajatud hilispronksiajal (ca 7 sajandil eKr).

Täpsemalt loe siit

Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on üks Euroopa paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegseid linnu. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne-Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Võimsatest kindlustustest tingituna pole Tallinna kunagi hävitatud sõdades ning tänu puitehitiste puudumisele pole Tallinn ka maha põlenud tulekahjudes. Tallinna käekäigu kohta säilinud üsnagi täiuslik ürikuline materjal tollaste rae, kirikute ja gildide arveraamatute ning muude dokumentide näol.
Kadriorg on tuntud eelkõige barokse lossi- ja pargiansambli järgi, mille rajamist alustas 1718. aastal Vene tsaar Peeter I.
Kadrioru tänavad on justkui omanäoline arhitektuurimuuseum, milles põimuvad erinevad sajandid ning kultuurid. Uhked villad ja suvemõisad, esinduslike korteritega funktsionalistlikud kortermajad vahelduvad eestipäraste odavamate puust üürimajadega.
Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi.
20. sajandi algusest kujunes Piritast väljasõidu- ja supelkoht. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad ning lähedusse jääb ka 2011. aasta lõpus taasavatav Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale.
Arhitekt Alar Kotli projekteeritud Tallinna laululava (1960) on nõukogude ajal püstitatud modernistlikest ehitistest üks silmapaistvamaid ning erandlikumaid just oma originaalse kaarekonstruktsiooni poolest. Iga viie aasta tagant toimuvad üldlaulupeod toovad kaare alla tuhandeid lauljaid.
Rocca al Mare on piirkond Tallinna Kopli lahe edelarannikul liivakivipangal, kus asuvad Eesti Vabaõhumuuseum ja Tallinna Loomaaed. Vabaõhumuuseumis (www.evm.ee) saab tutvuda 18.-20. sajandi taluhoonete, 1699. aastast pärit puukabeli, külakoolimaja ja tuulikutega. Muuseumist saab kaasa osta käsitööd, sõita hobusega ning proovida talupojakõrtsis Eesti rahvustoite.
Põneva kollektsiooniga loomaaias (www.tallinnzoo.ee) elab üle 350 looma- ja linnuriigi esindaja.

TALLINNA TURISMIINFOKESKUS
(Tallinna Vanalinn)
Niguliste 2, 10146 Tallinn
Tel: +372 645 7777
info@visittallinn.ee

Täpsemalt loe siit

Eesti suurimal, Tuhala karstialal (188 ha) on esindatud kõik tüüpilised karstivormid. Karstiala läbiv Tuhala jõgi voolab Ämmaaugust alates kolme haruna - rohkem kui 6 km ulatuses maa all ning väljub Veetõusme ja Kalda allikatena. Suurvee ajal kaob jõgi maa alla veel rohkem kui 80 neelukohast. Karstiväljal on Eesti pikim, Virulase karstikoobas (otsepikkus 58 m) ja unikaalne Nõiakaev, mis suurvee ajal "keeb" 100 liitrit vett sekundis ja viis Eesti võimsamat energiasammast.
Tuhala karstiala läbival matkarajal (2,5 km) võib liikuda jalgsi ning mööda teed jalgrattal või autoga. Ekskursioonide liikumine matkarajal toimub koos kohaliku giidiga (võtke kontakti Tuhala Looduskeskusega www.tuhalalooduskeskus.ee).

Täpsemalt loe siit

Viimsi Vabaõhumuuseum on rajatud ajaloolise Kingu talu maadele. Muuseumi territooriumil on kolm rannatalu: Kingu, Krügeri ja Silberfeldti. Muuseumis saab külastaja tutvuda randlase eluoluga Kingu talu näitel ning Silberfeldti kalurimajakesega. Talu maadel paiknevad lisaks ka rekonstrueeritud väikesed kalurielamud. Näha saab võrgukuure, paadivinnu ja vabesid ning kalurite igapäevatööks vajalikke esemeid. Koos keldri, lautade, võrgukuuride ja paadivinnadega kajastab terve kompleks tõepäraselt rannakaluri muistset elutegevust.
Rannarahva Muuseumis saab külastaja tutvuda randlaste varasema ajalooga – kiviajast muinasaja loojanguni; muuseumi teisel korrusel on välja pandud randlaste ajalugu 19. saj. lõpust / 20. saj algusest kuni 1940. aastateni. Lisaks on muuseumis mitmeid rannarahva ajalugu tutvustavaid ajutisi näitusi.

Täpsemalt loe siit

Viinistu on enam kui 600-aasta vanune väike kaluriküla. Pärast kolhoosiaegse kalatööstuse hoonetekompleksi renoveerimist sai Viinistu küla omale kunstimuuseumi (www.viinistu.ee), kus asub Viinistul sündinud Jaan Manitski kunstikogu. Endise kalatööstuse veemahutitest ümberehitatud näitusesaalides saab nautida sadade eesti kunstnike loomingut läbi aegade, nii baltisaksa kui Tartus tegutsenud Pallase koolkonna kunstnike töödest kaasaegse Eesti kunstini.

Täpsemalt loe siit