Oiu Puhkemaja

Seminarivõimalused, Aktiivne puhkus, Toitlustamine ja söögikohad, Majutus


ASUKOHT:

Oiu Sadam, Oiu küla, 70317, Viljandi vald, Viljandimaa
Asukoht kaardil
GPS 25°58'32'' E, 58°24'7'' N

KONTAKT:

GSM: (+372) 506 6426

KONTAKTISIK:

Anmar Pihlak

  • ee
  • en
  • ru


Seotud ettevõtted

Asukoht: Oiu Sadam asub Viljandi-Tartu maantee ääres, 25 km Viljandist ja 52 km Tartust. Ligipääs on võimalik ka veesõidukitega mööda Võrtsjärve. Asume Tänassilma jõest 300 m ülesvoolu.
Oiu küla kohal suubub Võrtsjärve Tänassilma jõgi. Sellenimelist kaluriküla (Oyowaldt) mainitakse juba 1599. a. Ligipääs Oiule on hea Viljandi-Tartu maantee kaudu, mille ääres küla asub ja samuti mööda vett – Võrtsjärveni on Tänassilma jõe kaudu vaid 300 m.
Sadamas pakume majutust hubases palkidest puhkemajas ja väikeses suvemajas. Puhkemaja I korrusel kaminaga peosaal kuni 24-le külalisele. Olemas on kööginurk kõige vajalikuga kokkamiseks. Lisaks puuküttega saun, duširuum ja wc. Maja II korrusel 5 tuba.
Grillimisplatsil asub söegrill, suitsuahi ja kümblustünn. Võimalus on ka proovida iglusauna erilist leili.
Suveperioodil tegutseb sadamas Kohvik Ruup - Oiu Pizza. Hooajavälisel ajal pakume toitlustamist gruppidele.
Oiu Sadamas on võimalik rentida purjekaid, aeru- ja mootorpaate ning kanuusid ja kajakke. Korraldame gruppidele purjetamisüritusi ja kanuumatkasid.

Suvemaja (4 kohta)

Hubane 20 m2 suurune suvemaja (mai-oktoober) asub vahetult Oiu luha servas. Majake on varustatud õhksoojuspumba, TV, külmiku, pliidi, kohvimasina ja lauanõudega. Majas on üks kahekohaline narivoodi, üks ühekohaline voodi ja üks lisavoodi. WC ja duširuum asuvad 10 meetri kaugusel kõrvalhoones. Hoonet ümbritsevad avarad muruplatsid.
Hinnad: Maja hind sõltub inimeste arvust 25-65 €/ööpäev.

Puhkemaja (14+7 kohta)

  • Puhkemaja II korrusel 5 tuba, 14 ööbimiskohaga (3+3+3+3+2).
  • Seminarimajas peretuba, kuhu võimalik paigutada maksimaalselt 7 voodit. Majas on olemas wc ja dušširuum.
  • Lisaks avar muruplats telkimiseks ja kohad autokaravanidele.

Hinnad: Puhkemaja kasutamine olenevalt hooajast 320-400 €/ööpäev, talveperioodil võimalus rentida ka tubade kaupa. Peretuba 40-126 €/ööpäev.

Asukoht kaardil

Viljandimaa vaatamisväärsused (10)

Karksi kantsi ehk Lossimägi

Karksi kantsi ehk Lossimäge peetakse muistsete eestlaste linnuse asemeks. Muistsete eestlaste linnusease. Karksi foogtkonda mainivad ajalooallikad esmakordselt 1248.a. Karksi linnus hävis Põhjasõjas 1708. aastal. Säilinud müüride vahel linnuse hoovis toimuvad tänapäeval kultuuri- ja spordiüritused.
Ajaloolist huvi pakuvad 1778. aastal valminud Karksi Peetri kirik, mis on ainulaadne Eestis ja 17. sajandist pärit Karksi mõisniku kindralleitnant von Lieveni perekonna barokkstiilis kabel, mis asub endise ordurüütlite kalmistu kohal. Kabel on vanim ümbruskonnas säilinud ehitusmälestis. Karksi mõisa süda jääb linnusest mõni kilomeeter eemale, säilinud on osa tiikidega kujundatud pargist ja mõned kõrvalhooned. Siinsed järvesilmad pakuvad silmailu, kalastamis- ja ujumisvõimalusi.

Täpsemalt loe siit

Kirjanik A.Kitzbergi tubamuuseum

August Kitzberg (1855-1927) on Viljandimaa tuntumaid kirjanikke, siinmail on ta saanud inspiratsiooni oma teoste kirjutamiseks. Muuseumis saab tutvuda põhjalikult Kitsede suguvõsaga, Kitzbergi loominguga ja vallakirjutaja töötoaga. Võimalus on seigelda kirjaniku loominguradadel jalgsi, ratastel või autoga. Muuseumist saab tellida teejuhi.

Täpsemalt loe siit

Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik

Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik ehitati juba 14. saj, torn lisati 1875. Säilinud on 1380. a puukrutsifiks, 18. saj kroonlühter, maalid ja vana kalmistu. Altariseina asemel on idaaknal vitraaž. Omapärased on kirikus säilinud Vana Testamendi teemalised maalingud.

Täpsemalt loe siit

Olustvere mõis

Olustvere mõisa peahoone on ehitatud järgides juugendstiili 19. sajandil. Peahoone vastas asuv valitseja maja seostub stiililt hästi peahoonega. Teistest hoonetest on tähelepanuväärivad punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning maantee ääres asuv ait. Omapära lisab metallist varikatuse ja vändaga kaev. Kompleksi ümbritseb kõrge kivimüüriga piiratud liigirikas inglise stiilis park ja põlispuude alleed. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kasutuses olevas mõisa peahoones asub muuseum, kus eksponeeritud topistekogu.

Täpsemalt loe siit

Parika raba

Olustvere vallas asub Eesti üks vanemaid rabasid Parika raba, mille vanuseks arvatakse olevat ligikaudu 9000 aastat. Rabas asuvas Parika järves kasvab mitmeid haruldasi veetaimi.

Täpsemalt loe siit

Soomaa Rahvuspark

Soomaa Rahvuspark moodustati 1993.a. puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, karu post.

Täpsemalt loe siit

Suure-Jaani kirik

Suure-Jaani kiriku (ehitatud XIV saj.) torni siseseina on müüritud rõngasrist nn. Anne rist, mille talurahvas olevat pühendanud naisele, kes Liivi sõja ajal katku surnud inimesi pesnud ja riidesse pannud. Vaatamist väärib ka Suure-Jaani kalmistu ja Lembitu ausammas.

Täpsemalt loe siit

Teringi maastikukaitseala

Selleks, et kaitsealast ülevaadet saada ja rabaloodust nautida, on ehitatud 4,5 km pikkune ringikujuline laudtee, mille läbimiseks kulub ligikaudu 2 tundi. Rajal on hulgaliselt informatsiooni taimestiku, loomastiku ja linnustiku kohta, samuti puhkepingid. Rajal matkates on võimalik näha kidurate soo-mändidega lageraba, puisraba, älveid, laukaid, vana looduslähedast metsa, segametsa, kuusikut, kaasikut, männikut ja tutvuda mitmekesise rabataimestikuga. Suvel-sügisel on matkarajal võimalik osa saada rikkalikust muraka, pohla või jõhvikasaagist.
Giidi tellimine õpperajale tel: +372 513 2944.

Täpsemalt loe siit

Vana-Võidu mõis

Tänassilma ürgoru lõunakaldale jääv Vana-Võidu mõis võis mõisana olemas olla juba XV saj. lõpul. Oma järelklassitsistlikust stiilist ja sarmist on peahoone palju minetanud, kui tema tiibosad, mis algselt olid mõeldud ühekorruselistena, 1939.a. ümber ehitati. Üks uhkemaid ehitisi on otse eesväljaku äärde jääv ait, mida ilmestab sammastik.

Täpsemalt loe siit

Viljandi lossipark koos ordulinnuse varemetega

Viljandi lossipark koos ordulinnuse varemetega asub Viljandi ürgoru põhjapoolses osas. Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele.

Täpsemalt loe siit