Viirelaiu Majakavahi puhkekompleks
Seminarivõimalused, Aktiivne puhkus, Majutus
ASUKOHT:
Võiküla, Viirelaid, 94713, Muhu vald, Saaremaa
Asukoht kaardil
GPS 23°26'35''E, 58°32'41''N
KONTAKT:
GSM: (+372) 5454 2020
E-KONTAKT:
KONTAKTISIK:
Viirelaiu Majakavahi puhkekompleks sobib ideaalselt nii äriotstarbeliseks kui eraviisiliseks kasutamiseks. Kõikidest maja akendest on vaade merele!
Saunamajas naudi puuküttega sauna koos mullivanni ja eraldi kaminatoaga. Seminarimaja saal (120m2) pakub võimalusi firmaürituste, sünnipäevade, pulmade või suvepäevade/laagrite ajal toimuvate kontsertide pidamiseks.
Lisavõimalused: Toitlustamine ettetellimisel. Käsitööõllede degusteerimine. Saunamajas naudi puuküttega sauna koos mullivanni ja eraldi kaminatoaga.
Tegevused: Orienteerumismäng ümber saare, kanuumatk, SUP matk, kitesurf koolitus, lauatennis, koroona, discgolf, kalastus/võrkude panek merele, petanque ja lendav taldrik, noolemäng, vibulaskmine, linnuvaatlus.
Kuidas meie juurde tulla?
Kaater: Virtsu-Viire-Virtsu (max 7 inimest).
Kakuam: Virtsu väikes sadam-Viire-Virtsu väike sadam (max 25 inimest).
Praam-auto-parv (max 15 inimest) Viirelaiule-jalutuskäik.
PS! Soovides sõita Viirelaiule helista palun meile ja tuleme Sulle vastu Virtsu või Kuivastu sadamasse.
_.jpg)
_.jpg)
Majutus (35-88 kohta)
Maksimaalse majutuse korral mahub meile magama kokku 88 inimest. Oleme korraldanud ka suuremaid üritusi, aga siis oleme juurde rentinud Glamping telke, mis on nii suured, et sinna mahub sisse ka voodi koos tekkide, patjade ja voodipesudega.
Luksuslikumate tubadega peamajas ja saunamajas mahub magama kokku 35 inimest.
Asukoht kaardil
Saaremaa vaatamisväärsused (10)
Angla tuulikud
Angla tuulikud on Saaremaa kuulsaimad tuulikud. Anglas on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi, so tuultele avatud kõrgem koht, kuhu ehitati kogu küla veskid. 1925. aastal, kui Anglas oli 13 talu, seisis siin koguni 9 tuulikut. Viiest veskist neli on tüüpilised Saaremaa pukktuulikud, ehitatud käesoleva sajandi alguses. Nende keskel seisab veidi kõrgem 1927. aastal püstitatud hollandi veski. Tuulikumäe jalamil asub Angla Pärandkultuurikeskus.
Kaali meteoriidikaatrid
Kaali meteoriidikraatrite väli Kesk-Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Suurim kraater on 110 m läbimõõduga ning 16 meetri sügavune. Ümbruskonnast on leitud 8 kraatrit. Kaali meteoriit on viimane (ca 7500 a. tagasi) maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Kraatri külje all asub Meteoriitika- ja paekivimuuseum.
Karjala Katariina kirik
Karja Katariina kirik on Saaremaa väikseim keskaegne kirik. 14. sajandil ehitatud kirik on peaaegu muutumatult säilitanud oma esialgse kuju. Kirikus on osaliselt säilinud dekoratiivsed seinamaalingud, kooriruumi võlvidel on maagilised laemärgid, käärkambri koha on omapärane kaminaga ruum, teine kamin leidub koori pööningul. Oletatavasti loodi sellega ööbimisvõimalused palveränduritele, kes üle Skandinaavia ja Ojamaa (Gotlandi) rändasid Maarjamaale.
Koguva küla
Koguva küla on Eestis kõige paremini säilinud külaansambel (100 hoonet, ca 20 püsielanikku). Kordumatu miljöö loovad kiviaedadega ääristatud külatänavad, rookatustega palktared, põlispuud ja kooguga kaevud. Koguva hoonestus pärineb põhiliselt aastatest 1880 - 1930. Koguva vanim hoone, Andruse talu ait, asub küla keskosas. Ainsa tööriistana selle hoone ehitamisel on kasutatud kirvest. Külas asub Muhu muuseum, mille keskuseks on Tooma talu - kirjanik Juhan Smuuli kodutalu.
Kuressaare piiskopilinnus
Kuressaare piiskopilinnus on ilmselt kõige paremini säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis (rajatud 13. sajandi II poolel). Tahutud dolomiitplokkidest ehitise keskel on ruudukujuline hoov, mida ümbritseb teisel ja kolmandal korrusel kinnine ristikäik.
Linnuses on Saaremaa Muuseumi ekspositsioon, mis tutvustab Saaremaa ja Kuressaare ajalugu ning siinset loodust. 2006 aastast on linnust ümbritseva kaitsevalli sees avatud 4 käsitöökoda – sepikoda, klaasikoda, keraamikakoda ja kiviraiekoda. Kõigis on võimalik näha oma ala meistreid töötamas ja soovi korral saab ka ise kätt proovida näiteks naela tagumisel.
17.-19.saj. pärit Kuressaare vanalinn on restaureeritud ning täis vaatamisväärsusi.
Mihkli talumuusuem
Mihkli talumuuseum paikneb Saaremaa läänerannikul ajaloolises hoonetekompleksis, mille talu viimane omanik andis koos enamiku säilinud etnograafilise tarbevaraga tasuta üle toonasele Saaremaa Koduloomuuseumile. Pea eranditult on need esemed valmistanud selle talu elanikud kahe sajandi jooksul, kuue pőlvkonna kätetööna.
Talu taha on rajatud piknikumaja ja saunaga puhkeplats, mida külastajad saavad rentida. Siin korraldatakse suveperioodil ka kontserte ja muid avalikke üritusi. Kuna Mihkli talu algne tuuleveski on hävinud, paigutati siia ka vanadel eeskujudel ehitatud uus tuulik.
Panga pank
Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m ning ulatus umbes 2,5 km. Panga kõige kõrgemas kohas asub muistne ohvrikoht, kus vanasti toodi ohvreid merele.
Ruhnu saar
Ruhnu saar (pindala 11,4 km², ca 60 elanikku) on Eesti kaugeim saar. Kolka neemeni Läti rannikul on siit 37 km, Kuressaarde 70 km. Esmakordselt on Ruhnut mainitud 1341.a. Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles kinnitati, et saart asustavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena. 1644. a. ehitatud Ruhnu puukirik on üks vanimaid puitehitisi Eestis. Ruhnus asub eesti üks sügavamaid puurauke - 787,4 m, millest väljuv vesi on ravivee omadustega ja väga soolane. Saarel on mitmeid haruldasi ja kaitse all olevaid taime- ning loomaliike.
Viidumäe Looduskaitseala
Viidumäe Looduskaitseala on rajatud 1957. aastal ja tema praegune pindala on 1846 ha.haruldaste taimeliikide ja koosluste kaitseks. Siin on kuulsa saaremaa robirohu - kogu maailmas vaid Saaremaal esineva endeemse taimeliigi kasvupaigad, haruldustest leidub veel alpi ristikut, tuhkpihlakat jt. Kaitseala keskusest algava 2 km õpperaja saab läbida juhendaja saatel.
Vilsandi Rahvuspark
Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark (www.vilsandi.ee) on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandil ja laidudel peatub, toitub ja pesitseb kümneid tuhandeid merelinde.
