Purtse Kindluselamu

Aktiivne puhkus, Toitlustamine ja söögikohad, Teematalud ja muuseumid


ASUKOHT:

Purtse küla, 43302, Lüganuse vald, Ida-Virumaa
Asukoht kaardil
GPS 27°0'46''E, 59°25'9''N

KONTAKT:

GSM: (+372) 517 4548
GSM: (+372) 514 6774

KONTAKTISIK:

Janner Eskor
Tel: (+372) 514 6774

  • ee
  • en
  • ru

Tallinn –Narva maantee äärde jääva Purtse vasalllinnuse ehitamist alustas Jakob von Taube 1533.a. Põhjasõjas sai suure kauba- ja sõjatee ääres asuv Purtse linnus kannatada ja 1950-ndatel aastatel jäid sellest alles üksnes varemed. 1980ndatel kindlus renoveerimist.
Linnuse vahetus läheduses asub mälestusmärk ja Kurjuse ohvrite leinapark, mis kujutab endast Eesti valukaarti, kuhu on maha märgitud kõikide maakondade juurde sealt küüditatute arvud.

Täna on võimalik kindluses ringi uudistada ja nautida meetrilaiuste müüride vahel omapärast interjööriga restoranis Ida-Virumaa kohalikku toitu ja Purtses pruulitud käsitööõlut.

Kindluse vahetus läheduses asub küüditatute mälestuseks Kurjuse ohvrite leinapark

Asukoht kaardil

Ida-Virumaa vaatamisväärsused (10)

Iisaku muuseum

Iisaku muuseum asutati 1975. aastal. Muuseumi kogus on ligi 23 000 säilitusühikut, millest on eksponeeritud 1600. Väljapanekud on paigutatud valdkondadena eraldi ruumidesse: rehielamu, meistrite tuba, vana koolituba, tuletõrjeruum jt. Läheduses asuval Tärivere mäel asub vaatetorn (28 m kõrge).

Täpsemalt loe siit

Jõhvi Mihkli kirik

Jõhvi Mihkli kirik on unikaalne arhitektuurimälestis, mis on rajatud tõenäoliselt 14. sajandil. Jõhvi kirikut peetakse kõige kindluslikumaks maakirikuks Eestis, millel puuduvad vasted isegi naabermaades. Jõhvi kirikut piirasid vene tsaari Ivan IV väed 1558.a.
Kiriku juures toimus 1865.a. Alutaguse laulupidu, mis oli oluliseks etapiks Eesti üldlaulupidude traditsiooni kujunemisel. Kiriku võlvkeldrisse on rajatud Jõhvi Kindluskiriku muuseum.

Täpsemalt loe siit

Kohtla kaevanduspark-muuseum

Kohtla kaevanduspark–muuseum asub Kohtla-Nõmmel ja avati 2001.a detsembris. Aastatel 1937-2001 tegutses siin õlivabrikute juurde loodud Kohtla kaevandus. Kaevanduse juures töötas unikaalne käsitsisorteerimiskompleks, kus põlevkivi rikastamiseks kasutati põhiliselt naiste käsitsitööd. Muuseumis saab külastada kallurautot "BELAZ", sorteerimis- ja rikastuskompleksi, osta aherainemäelt suveniiriks põlev- ja paekivikihtides leiduvaid fossiile, käia tutvumas põlevkivikarjääriga. Rikastusvabriku seinal saab harrastada ronimist, on avatud ronimiskeskus.
Talvel on kaevanduspark-muuseumi territooriumil avatud Kohtla-Nõmme Talvekeskus (www.talvekeskus.ee), kus mäesuusanõlvad ja snowtubingurada, valgustatud murdmaarajad ning aherainemägedele rajatud rollerirada, mida talvel kasutatakse ka sprindirajana.

Täpsemalt loe siit

Kotka matkarada

Kotka matkarada Iisaku lähedal (6 km) kulgeb läbi Rüütli raba, siin saab tutvuda erinevate metsakoosluste ja väärkasvuga puudega. Rada läbides näeb ka metsaraiet, kaunist soojärve ning soosaart, Karjuse onni, püstkoda ja "kullaauku".

Täpsemalt loe siit

Kuremäe nunnaklooster

Kuremäe nunnaklooster valmis 1892. aastal Eestimaa kuberneri vürst Sergei Sahhovskoi juhendamisel. Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ja suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja väravatornidega. Kloostris on ca 100 elanikku. Kloostriaias kasvab tamm, mille ümbermõõt on 4,3 m, usklike hulgas on see tuntud "püha puuna".
Taani hindamisraamatus 1241.a. esmamainitud Jõhvi (maakonnakeskus) kujunes keskajal kauba- ja postimaanteede ristumiskohaks, kus peatusid nii kroonitud pead (Karl XII, Katariina II jt) kui ka Euroopa kultuuriloo suurused (Balzac, Liszt jpt).
Tänane Jõhvi on tuntud kui põlevkivitootmispiirkonna pealinn ja Ida-Viru maakonna administratiivkeskus, mis paistab silma oma arenenud kaubandus- ja teenindussfääriga.

Täpsemalt loe siit

Narva

Narva linnus on Eesti vanimaid ja suurimaid linnuseid (ehit. 13.-17. saj.) moodustades Narva jõe vastaskaldal asuva Ivangorodi kindlusega ainulaadse arhitektuuriansambli Põhja-Euroopas. Külastajatele on avatud linnuse kolm tiiba ja Pika Hermanni torn. Taastatud on ajaloolised interjöörid lääne- ja põhjatiivas. Linnuse viies saalis eksponeeritakse Narva linna ajalugu 13.-20. saj. alguseni. Huvi pakuvad kohalike käsitööliste tooted, tsunftilipud, relvad, tarbeesemed, arhitektuursed detailid.
Põhjaõu (www.narvamuuseum.ee/pohjaou) on Narva Muuseumi katse taasluua 17. sajandit. Praegu tegutsevad Põhjaõues viis ajaloolist käsitöökoda ja apteek, oma teenuseid pakub rahavahetaja.
Iga suvi toimub Põhjaõues hulk üritusi ja õpitubasid, kus tutvustatatakse vanu käsitöötehnikaid, varauusaegset eluolu, kauplemise ja sõjapidamise, toiduvalmistamise ja ravitsemise, pillimängu ja teatrikunsti. Igapäevaselt saate proovida köite punumist, puulusika ja naela valmistamist, sulega kirjutamist ja palju teisi huvitavaid asju.
17 sajandi kaitsekindlustuste (Narva Bastionid) autoriks on arhitekt Erik Dahlberg. Kokku ehitati seitse uut bastioni: Honor, Gloria, Victoria, Fama, Triumph, Fortuna ja Spes. Mõnedes bastionides olid siseruumid (kasematid). 1930-ndatel aastatel korraldati seal ekskursioone. II Maailmasõja ajal kasutasid kohalikud elanikud siseruume pommivarjenditena. Nüüdseks on alustatud töid bastionide kuivendamiseks ja valgustamiseks.

NARVA KÜLASTUSKESKUS
Peetri 3, 20308 Narva
Tel: +372 356 0184
narva@visitestonia.com

JÕHVI TURISMIINFOKESKUS
Rakvere 13a, 41533 Jõhvi
Tel: +372 337 0568
johvi@visitestonia.com

Täpsemalt loe siit

Purtse kindluselamu

Purtse kindluselamu oletatav ehitusaeg on 1533-1565 ning see on seotud Purtse mõisa minekuga Taubede aadlisuguvõsa kätte. Oma ajaloo jooksul on Purtse vasallielamu mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. Eriti tugevasti kannatas elamu Liivi ja Põhjasõja ajal. Praegu toimuvad restaureeritud kindluselamus kontserdid ja näitused ning on võimalik korraldada mitmesuguseid üritusi.

Täpsemalt loe siit

Saka-Ontika-Toila pankrannik

Saka-Ontika-Toila pankrannik on Ida-Virumaa suurim vaatamisväärsus. Eesti kõrgeima kuni 56 meetrit üle merepinna ulatuva paeastangu servalt avaneb kaunis vaade merele. Pankrannik sobib hästi jalgratta- ning jalgsimatkajatele.
Valaste juga Ontikal on Eestis kõrgeim - vesi langeb siin ca 26 m. Juga on tekkinud kõigest mõnikümmend aastat tagasi kuivendustööde käigus klindiäärsesse paelavasse ja klindiperve lõigatud kanali suudmesse. Vaateplatvormilt on nii juga kui selle tegevuse tulemused suurepäraselt jälgitavad.

Täpsemalt loe siit

Sinimäed

Sinimäed on 3 omavahel liitunud ida-lääne suunalise orientatsiooniga vallseljakut: Tornimägi, Põrguhauamägi ja Pargimägi. Nende kogupikkus on 3,4 km. Sinimäe kaitselahingutes hukkunutele on püstitatud kõrge mälestusrist. Osaliselt on säilinud I ja II maailmasõja aegsed kaitseehitised: kohati on näha I maailmasõjast pärinevat Rootsi valli, Tornimäel on kohati varisenud II maailmasõjaaegne saksa vägede staap, Põrguhaua ja Mõisa mäel punkrid.

Täpsemalt loe siit

Toila

Toila-Oru park rajati eelmisel sajandivahetusel Peterburi kaupmehe Jelissejevi suvelossi ümber. 1934. aastal ostsid Eesti töösturid Oru lossi ja pargi ning kinkisid selle Eesti Vabariigile riigipea K.Pätsi suveresidentsiks. Oru loss hävis II Maailmasőja käigus. Oru park on aga Põhja-Eesti üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastatavaim turismiobjekt.
Toila kooli juures olevasse vanasse veetorni on rajatud president K. Pätsi ja Oru pargi ekspositsioon.

Täpsemalt loe siit