Lokuta Puhkekeskus

Seminarivõimalused, Aktiivne puhkus, Majutus


ASUKOHT:

Lokuta küla, 79006, Kehtna vald, Raplamaa
Asukoht kaardil
GPS 24°55'44''E, 58°47'42''N

KONTAKT:

GSM: (+372) 513 0838

KONTAKTISIK:

  • ee
  • en
  • ru

Asukohakirjeldus: Rapla maakonnas Lelle ristist keera Lokuta suunas.

Lokuta Puhkekeskus ootab koolitama, pidutsema või niisama puhkama.
Pakume:
● Majutust - 2 tuba vooditega, 5 tuba naridega, kokku 30 kohta.
● Hubast saali kuni 50-le inimesele. Külastaja soovil korraldame toitlustuse, otsime peokorraldaja või ansambli.
● Ruume koolituste korraldamiseks (olemas projektor ja ekraan).
● Sauna (mahutab korraga kuni 10 inimest).
● Õuealal grillmaja (mahutab kuni 30 inimest) ja lõkkeplats. Ruumi on ka telkimiseks.
● Spordihuvilistele on võrkpalliväljak, murupinda jagub lisaks erinevateks murumängudeks (petank, sulgpall, disc golf).

Lisavõimalused ja teenused:
Saunabussi tellimise võimalus. Giidiga rabamatkad.
Matkad ja meeskonnamängud koostöös meie heade koostööpartneritega www.360.ee ja www.suurseiklus.ee
Meist mõne kilomeetri kaugusele jääb imeline Mukre raba, kus saab jalutada laudteedel. Kaugel pole ka Aleti veehoidla ja Järvakandi Klaasimuuseum.

Lokuta Puhkekeskus (30 voodikohta)

Majutus: Kokku 7 tuba, 30 voodikohta.

Hinnad: Kogu maja rent alates 400 €. Majutus alates 10 €/in (E-N) ja alates 12 €/in (R-P).

Asukoht kaardil

Raplamaa vaatamisväärsused (9)

Atla mõis

Atla mõis – esmateated ulatuvad muinasaega. 1610. a. ehitatud mõisahoone, on praeguse omaniku poolt põhjalikult ja stiilselt renoveeritud. Kaunis mõisasaalis korraldatakse kontserte ja etendusi. Mõisaväravas asub keraamika töökoda ja kauplus.

Täpsemalt loe siit

Järvakandi Klaasimuuseum

Järvakandi Klaasimuuseum asub Järvakandi keskuses. 19.sajandi tööliselamus saab tutvuda klaasitootmise ajalooga. Klaasikojas on võimalik eelneval kokkuleppel ise klaasipuhumisel kätt proovida. Kohapeal rikkalik valik klaastooteid ka müügiks.

Täpsemalt loe siit

Kuimetsa karstiala

Kuimetsa karstiala asub alevikust paari kilomeetri kaugusel. Ühel Eesti üks suuremal ja ainulaadsemal karstialal leidub mitmesuguseid karstivorme, millest huvitavam on 12 m pikkune ja 8 m laiune kõlakojakujuline koobas. Kevadise suurvee ajal on karstiaugud üle ujutatud. Kohapeal asub karstikoopaid tutvustav skeem.

Täpsemalt loe siit

Mahtra Talurahvamuuseum

Mahtra Talurahvamuuseum kajastab 1858. a. Mahtra sõja sündmusi ja tutvustab 19 saj. talupoegade elu-olu. Lähedal asub 1840. a. ehitatud Atla- Eeru kõrtsihoone, mis on ainuke taoline säilinud talupojakõrts Eestis. See on tüüpiline Juuru kihelkonna talutare oma paekivist reheahjuga, mille suits pääseb õue seina seest olevatest avadest. Seda suitsuvingulist talutoitu on ka ette tellida.

Täpsemalt loe siit

Rapla kirik

Rapla kirik on ainuke Eestimaa kahe torniga maakirik mis alustas oma tegevust 1901.a. Kiriku väga hea orel ja suurepärane akustikaga võimaldavad siin läbi viia iga-aastaseid rahvusvahelisi kirikumuusika festivalide. Kiriku ees on 1923 aastal püstitatud ja uuesti taastatud mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele.

RAPLA TURISMIINFOKESKUS
Viljandi mnt 4, 79513 Rapla
Tel: +372 489 4359
rapla@visitestonia.com

Täpsemalt loe siit

Sillaotsa talumuuseum

Sillaotsa talumuuseum rajati 1982. a. Aleksei Parnabasi poolt. Siia on kogutud ümbruskonna külade elu-olu alates 19. sajandist. Liigirohke dendropark annab ülevaate haruldastest puudest ja põõsastest. Muuseumis õpetatakse noortele erinevaid talutöid ja rahvakombeid ning tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi.

Täpsemalt loe siit

Tohisoo koolituskeskus

Tohisoo koolituskeskus tegutseb endises mõisahoones alates 1993. aastast. Mõisahoone renoveeritud ruumides tegutsevad noorte-ja täiskasvanute huvialaringid. Kaunis mõis asub Keila jõe kaldal ja seda ümbritseb liigirohke park. Mõisapargis asub Baltikumis ainulaadne puudega köetav anagaama tüüpi keraamikapõletusahi, mis meelitab igal suvel siia keraamikuid üle maailma.

Täpsemalt loe siit

Vana-Vigala mõis

Vana-Vigala mõis - üks vanemaid Eestis ja kuulus Uexküllide suguvõsale. Praegune mõisahoone ehitati 1775. a. ja praegu asub siin põhikool. Hoone vestibüüli seina sees asuvad kaks marmorist bareljeefi, mis arvatavasti on pärit Pompei linnast. Mõisahoonet ümbritsevas suursuguses pargis asub laululava, Uexküllide perekonna kalmistu ja näljamüür.

Täpsemalt loe siit

Varbola linnus

Varbola linnus on Eesti ja kogu Põhja-Euroopa suuremaid ning võimsamaid muinaslinnu, mida mainiti juba 13. sajandil. Linnuse pindala on u 2 ha ja seda piirab 576 m pikkune ringvall. Iga-aastased Varbola puupäevad on rahvarohked ja paljud kohapeal meisterdatud puitskulptuurid ilmestavad linnust. Üle tee asuvas metsas on RMK telkimisplats.

Täpsemalt loe siit