ASUKOHT:

Kassari küla, 92111, Hiiumaa vald, Hiiumaa
Asukoht kaardil
GPS 22°50'55'' E, 58°46'53'' N

KONTAKT:

Tel: (+372) 463 6146

KONTAKTISIK:

Tiit Kopli

  • ee
  • ru
  • fi

Asukohakirjeldus: Heltermaalt sõita Käina suunas15 km, seejärel Vaemla teeristilt Kassari suunas vasakule 6 km, kuni paremal pool paistab suur kivist veski. Veski vastast keerata vasakule ja sõita mööda kruusateed 1,3 km. Eksida pole võimalik, sest edasi on ainult meri. 
Lisavõimalused ja teenused: Suitsuahi ja grill, aerupaadi rentimise võimalus, matkad nii maal kui merel, nii Hiiu- kui Saaremaale. Toitlustamine kokkuleppel.

Kassariotsa Puhkemaja (12 voodikohta)

Majutus: kokku kahes majas 12 voodikohta. Kassariotsa puhkemaja sobib neile, kes hindavad meeldivat rahulikku miljööd, iseseisvat tegutsemist ja privaatsust ning mere lähedust.Puhkemajas 2 magamistuba, 8 kohta, kaminasaal, saun, kööginurk, SAT TV, kodukino. Suvemajas 1 tuba, 6 kohta, saun,kaminasaal. Puhkemaja hoovil on ruumi vähemalt 10-le telgile.
Puhkemaja asub vanas rannakalurite sadamas. Vana mõrrakuur on kohandatud peoruumiks ja seal saab end hästi tunda kuni 60 inimest.
Hinnad:  Puhkemaja maksumus al 160 €/ööpäev. 

Asukoht kaardil

Hiiumaa vaatamisväärsused (10)

Hiiumaa militaarmuuseum

2007. aasta 9. augustil avas uksed Hiiumaa Militaarmuuseum, mille kogus on palju rannakaitserajatistest pärit esemeid. Muuseumi ekspositsioon tutvustab Hiiumaa ranna-kaitserajatisi, relvastust ja laskemoona. Igal eksponaadil on oma lugu: kust ja millal leitud, kes leidis ja mida huvitavat sinna juurde räägitud on. Nõukogude piirivalve ajastust Hiiumaal ei saa üle ega ümber: tutvustame kasarmumiljööd, jälgimis- ja sideseadmeid, õue rajame piiririba rekonstruktsiooni. Ekspositsiooni kroonjuveeliks on Tahkuna Kukeraba patarei BB-316 kahuritoru. Muuseumi kogud ja väljapanek täienevad pidevalt.

Täpsemalt loe siit

Hiiumaa muuseum (Pikk Maja)

1830-aastatel Kärdla Kalevivabriku (1829-1941) direktorite elamuks ehitatud hoone on pikim puumaja Kärdlas (üle 60-ne meetri). Püsiekspositsioonis saab lisaks Kärdla ja vabriku arenguloole tutvuda vabrikutööliste elamuga. Aastaringselt korraldatakse erinevaid lühiajalisi näitusi. Hiiumaa muuseumi Kassari ekspositsioonimaja väljapanek hõlmab Hiiumaa ajaloo tekkest kuni 1990-ndate aastateni. Siin on ka "Hiiumaa viimane hunt" – kuulus hunditopis. Peale pikki aastaid on saarel taas hundid ja isegi karu. Näha on Hiiumaa kuulsaimad ajaloolised isikud pildis ja sõnas nagu Jacob De La Gardie, Ebba Margaretha von Stenbock ja Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg - kuulus "Ungru krahv".

Täpsemalt loe siit

Käina laht ja Orjaku looduse õpperada

4 km pikkusel loodusrajal saate tutvuda Eesti ühe tuntuma linnukaitsealaga Käina lahel ning selle ümbruses (1280 ha). Lindude vaatlemiseks on 3 vaateplatvormi, laudteed väiksematele rahudele ning paviljon siinset loodust tutvustava püsiekspositsiooniga. Lahel pesitseb kuni 92 linnuliiki, sügisesel rändeperioodil võib lindude arv lahel ulatuda 15 000-ni.

Täpsemalt loe siit

Kõpu tuletorn

Hiiumaa kõige tuntum vaatamisväärsus, võiks öelda, et lausa sümbol on Kõpu majakas – maailmas vanim tänaseni töötav tuletorn. Teada on, et juba 1490. aastatel nõudis Hansa Liit tulemärgi püstitamist. Majaka valmimisaastaks loetakse 1531. Kõpu tuli on nähtav 35 meremiili taha. Võimalus tõusta majaka tippu.

HIIUMAA TURISMIINFOKESKUS
Hiiu 1, 92413 Kärdla
Tel: +372 462 2232
hiiumaa@visitestonia.com

Täpsemalt loe siit

Mihkli talumuusuem

Mihkli talumuuseum. 19. sajandist pärit talukompleks on Hiiumaa muuseumi vabaõhukeskuseks. Külastajatel on võimalus tutvuda taluhoonetega ja tellida piknik koos suitsusaunaga.

Täpsemalt loe siit

Reigi kirik

1802. a. valminud kivikiriku ehitas tolleaegse Kõrgessaare mõisa ja Hiiumaa suurmaaomanik O. R. L. von Ungern-Sternberg, keda tuntakse ka Randröövli ja Ungru krahvi nime all. Kiriku ehitas ta oma poja Gustavi mälestuseks. Esimeseks pastoriks oli Reigis Paul Andreas Lempelius, kelle nime jäädvustas kirjanik Aino Kallas oma jutustuses "Reigi õpetaja".

Täpsemalt loe siit

Ristimägi

Omal ajal elas Hiiumaal väga palju rootslasi, kes olid Rootsi kuninga priikirjade järgi vabad inimesed ega pidanud tegema mõisale teopäevi nagu pärisorjadest eestlased. See tekitas aga mõisnikes “paksu verd”. Hiiumaa minemisega Vene võimu alla, küüditas Katariina II 1781.a. siinsed hiiurootslased Ukrainasse. Siit läks väljasaadetute kodukihelkonna piir ja peeti mälestusjumalateenistus, soovides kunagi koju tagasi pöörduda asetati esimesed ristid. Meisterda Sinagi siia ristike ja soovi endale ning saarele head – see toob õnne.

Täpsemalt loe siit

Soera talumuuseum

Soera Talumuuseum moodustab 2016. aastast alates Palade Loodushariduskeskusega ühtse loodusõpet korraldava keskuse. Samas säilitab talumuuseum oma endised funktsioonid.

Täpsemalt loe siit

Suuremõisa loss. Pühalepa kirik

Suuremõisa loss ehitati 18. saj II poolel Ebba- Margaretha Stenbocki (1704-1776) algatusel. Tiibhooned on rajatud 1772. Lossis on 64 tuba. Lossi ümbrusse oli kaevatud 6 tiiki, rajatud park ja aed. 1796. aastal müüdi loss parun Ungern-Sternbergile. Lossipööningul oli kahekordne lagi, kuhu parun olevat Näkimadalatele hukkunud laevadelt röövitud vara peitnud. 19. oktoobris 1802 tappis parun lossis oma laeva "Brig Morian" rootslasest kapteni Karl Johannes Malmi. Selle eest saadeti parun Siberisse asumisele. Praegu on lossis kaks kooli: Suuremõisa Põhikool ja Hiiumaa Ametikool. Viimases saab õppida ka laevakapteniks.
Pühalepa kirik ehk Püha Laurentsiuse kirik on saare vanimaid kirikuid. Esialgne kirik oli ilma tornita ning valmis ilmselt 1270. a. Hilisemal ajal on kirikut mitmel korral ümber ehitatud, torni sai kirik 1770. a. Kiriku kõrval olevasse hauakabelisse on maetud krahvinna Ebba- Margaretha Stenbock (1704-1776), kelle vaarisale Jacob De la Gardiele kuulus kunagi kogu Hiiumaa.

Täpsemalt loe siit

Tahkuna tuletorn

Tahkuna tuletorni konstruktsioonid on valmistatud Pariisis 1874 ja paigaldatud 1875. Torni kõrgus merepinnalt 42,7 m on Eesti randade kõige kõrgem torn. Tuli paistab 18 meremiili kaugusele.

Täpsemalt loe siit