Vormsi, 3000 aastat tagasi merest kerkinud väikesaar, on legendi järgi nime saanud Islandi viikingilt Ormilt, kelle nimi tähendab tõlkes madu. Veidi enam kui kolmesaja püsielanikuga saar on koduks sadadele taime-ja samblikuliikidele, elu- ja peatuspaigaks 221 linnuliigile, haruldastele kõredele ja suurkõrv-nahkhiirtele. Üle saare kulgeb kaks olulist lindude rändeteed.
Ajalooliselt on saarel elanud peamiselt rootslased, millest annavad tunnistust rootsikeelsed kohanimed. Mõnusat rannarootsi elu ja kaluriküla idülli leidub saarel tänini küllaga. Vormsi kirik on ehitatud 14. sajandil ja pühitsetud Olavile. Vormsilaste suurimaks pühaks on olavipäev 29. juunil, mida tähistatakse traditsioonilise kirikukontserdi ja õhtuse simmaniga. Enesesse ja igavikku vaatajaile sobib vaikseks mõtiskeluks kiviristidega kalmuaed.
Ujumiseks mõnusa ranna leiab Rumpo küla all, saare lääne- ja põhjakallas on valdavalt kiviklibused. Kolm järve – Prästviigi, Diby ja Kärrsläti – on kujunenud kunagistest merelahtedest. Üle poole saarest on kaetud metsaga. Saare lääneosas on valdavad loopealsed ja kadastikud, idaosa on madalam ja soisem.
Puhkevõimalustega saab tutvuda saare koduleheküljel www.vormsi.ee
Vormsile pääseb Rohuküla sadamast parvlaevaga „Reet“ (sõidugraafik www.veeteed.com) ning ülesõit saarele kestab 45 minutit.
